Viis Põhja-Saksamaa rannikuriiki nõuavad föderaalvalitsuselt suuremat rahalist toetust sadamate infrastruktuurile – vaja on kiiresti tegutseda!
Ajalehe www.ostsee-zeitung.de raporti kohaselt kutsuvad viis Põhja-Saksamaa rannikuriiki föderaalvalitsust üles suurendama investeeringuid sadama infrastruktuuri. Praegune 38,3 miljoni euro suurune iga-aastane kõikide riikide käsutusse antav summa ei ole 20 aasta jooksul muutunud ega ole kaugeltki piisav. Liitriikide ministrid ja senaatorid rõhutavad, et taristu piisavaks laiendamiseks on vaja vähemalt 400 miljonit eurot aastas. Investeeringute vähesus rannikuriikide sadamataristusse võib avaldada majandusele ja finantsturule kaugeleulatuvat mõju. Sadamarajatiste laiendamine on ekspordi ja impordi jaoks ülioluline, mistõttu ebapiisav infrastruktuur takistab kaubandustegevust...

Viis Põhja-Saksamaa rannikuriiki nõuavad föderaalvalitsuselt suuremat rahalist toetust sadamate infrastruktuurile – vaja on kiiresti tegutseda!
Vastavalt aruandele www.ostsee-zeitung.de,
Viis Põhja-Saksamaa rannikuriiki kutsuvad föderaalvalitsust üles suurendama investeeringuid sadamataristusse. Praegune 38,3 miljoni euro suurune iga-aastane kõikide riikide käsutusse antav summa ei ole 20 aasta jooksul muutunud ega ole kaugeltki piisav. Liitriikide ministrid ja senaatorid rõhutavad, et taristu piisavaks laiendamiseks on vaja vähemalt 400 miljonit eurot aastas.
Investeeringute vähesus rannikuriikide sadamataristusse võib avaldada majandusele ja finantsturule kaugeleulatuvat mõju. Sadamarajatiste laiendamine on ekspordi ja impordi jaoks ülioluline, mistõttu ebapiisav infrastruktuur võib mõjutada kaubandustegevust. See võib kaasa tuua kitsaskohti tarneahelates ja hindade tõusu tarbijate jaoks. Lisaks võib infrastruktuuriinvesteeringute puudumine mõjutada Põhja-Saksamaa sadamate konkurentsivõimet rahvusvahelises kaubanduses.
Põhja-Saksamaa rannikuriikide nõudmised võivad avaldada mõju ka finantsturule. Suurenenud investeeringuvajadus võib viia selleni, et riigid emiteerivad vajalike vahendite hankimiseks rohkem võlakirju. See võib mõjutada võlakirjade hindu ja intressimäärasid, mis võib investoreid meelitada või heidutada. Lisaks võivad riikide nõudmised tekitada arutelu valitsuse investeerimiskulude ja võlapiduri rakendamise üle.
Mõju võivad avaldada ka praegused arengud, mis puudutavad föderaalkonstitutsioonikohtu otsust rahaliste vahendite kasutamise kohta koroonakriisiga võitlemiseks kliimakaitseks. Otsus võib veelgi piirata infrastruktuuriprojektide rahastamist, kuna föderaalvalitsus võib olla sunnitud kohtu nõuete täitmiseks raha ümber jaotama. See võib tuua kaasa täiendavaid väljakutseid infrastruktuuriprojektide rahastamisel.
Lugege lähteartiklit aadressil www.ostsee-zeitung.de