Gaza sektor kohapeal: SKT kukub 86 protsenti – vaesus kasvab plahvatuslikult!
Artiklis tuuakse välja katastroofiline majandusolukord Gaza sektoris pärast enam kui aastast sõda ning analüüsitakse majanduskrahhi põhjuseid ja tagajärgi.
Gaza sektor kohapeal: SKT kukub 86 protsenti – vaesus kasvab plahvatuslikult!
Majandusolukord Gaza sektoris on viimastel aastatel dramaatiliselt halvenenud ning hiljutised konfliktid on viinud piirkonna majandusliku hävingu äärele. ÜRO Maailma Kaubandus- ja Arenguorganisatsiooni (UNCTAD) ja Maailmapanga raporti kohaselt langes Gaza sektori sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2024. aasta alguses murettekitavalt 86 protsenti. Need hirmutavad arvud on pikaleveninud konflikti tulemus, mis on hävitanud mitte ainult piirkonna poliitilise stabiilsuse, vaid ka majanduslikud alused. aega teatatud.
Juba enne sõda oli olukord Gaza sektoris katastroofiline. Reaalne sissetulek elaniku kohta langes 2328 dollarilt 1994. aastal vaid 1257 dollarile 2022. aastal. Need arvud näitavad, et Gaza elanikkond elab äärmuslikes tingimustes, kaks kolmandikku inimestest elab vaesuses ja 80 protsenti sõltuvad rahvusvahelisest abist. Tööpuudus tõusis vapustavalt 45 protsendini, mis on üks kõrgemaid määrasid maailmas.
Sõja laastavad tagajärjed
Olukord halvenes veelgi sõja puhkemisega 2023. aasta oktoobris, mil hukkus üle 1200 inimese ja võeti arvukalt pantvange. Häving on tohutu: hukkunud on üle 40 000 inimese ja vigastada saanud üle 92 000 inimese, samas kui kunagine majandusinfrastruktuur on varemetes. UNCTADi hinnangul võib sissetulek elaniku kohta aasta lõpuks langeda šokeerivalt 225 dollarini aastas, mis on vaid 18 protsenti 2022. aasta niigi madalast tasemest.
Häving on mõjutanud kõiki sektoreid: ehitussektor langes 96 protsenti, põllumajandus 93 protsenti ja tööstus 92 protsenti. Isegi teenindussektor, mida peetakse paljudes teistes kriisipiirkondades stabiilsemaks, kahanes 76 protsenti. Need arvud näitavad selgelt, et Gaza sektori majanduslik baas on peaaegu täielikult seiskunud.
Äge toiduga kindlustamatus ja vaesus
Samuti on dramaatiliselt süvenenud humanitaarkriis. Praegu kannatab 96 protsenti elanikkonnast ägeda toidupuuduse all, kusjuures 22 protsenti on jõudnud juba kõige raskema tasemeni. Gaza põhjaosas oli 2024. aasta aprilli päevane kalorikogus murettekitavalt 245 kalorit inimese kohta – see on oapurgi toiteväärtus. Need kohutavad tingimused näitavad selgelt, et Gaza elanikud ei võitle mitte ainult oma majandusliku olemasolu, vaid ka ellujäämise eest.
Olukord Gazas pole mitte ainult kohalik tragöödia, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad geopoliitilised tagajärjed. Konflikt ja sellest tulenev humanitaarkriis nõuavad kiiret rahvusvahelist tähelepanu ja toetust. Maailmapanga ja ÜRO agentuuride aruanded näitavad, et ilma viivitamatute meetmeteta võib piirkond jääda paljudeks aastateks hädas ja majanduslikus hävingus. MSN määrab.
Majanduslikud ja humanitaarprobleemid Gaza sektoris on tohutud. Rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi kiireloomulise ülesandega leida lahendusi selle piirkonna elanike abistamiseks ja säästva arengu võimaldamiseks. Vastasel juhul võib kuluda põlvkondi, enne kui majanduslik olukord Gaza sektoris taastub ja sealsed inimesed saavad taas elada väärikat elu.