Salapärane jälg merepõhjas: Läänemerest avastati kaablikahjustus!
Soome uurijad uurivad Läänemerel kahjustatud veealust elektriliini, kahtlast naftatankerit Eagle S ja varilaevastikku.
Salapärane jälg merepõhjas: Läänemerest avastati kaablikahjustus!
Pärast seda, kui Läänemeres veealune elektriliin üles ütles, avastasid Soome uurijad merepõhjast kahtlase lohisemisjälje. See kümnete kilomeetrite pikkune lohisemisjälg tekitab kahtlusi, et Cooki saarte lipu all sõitev naftatanker Eagle S lohistas oma ankru maas, et kahjustada kaablit. Laev on osa nn Venemaa varilaevastikust, mis koosneb tankeritest ja kaubalaevadest, mille eesmärk on vältida naftatranspordi sanktsioone.
Uurijad teevad Eagle S pardal tehnilisi ekspertiise ja küsitlevad meeskonda. Uurimise muudavad aga kehvad ilmastikuolud merel. Täpset asukohta, kus ankur lahti tuli, pole veel leitud. Soome ja Eesti vaheline katkenud Estlink2 elektriühendus ebaõnnestus jõulude ajal, mis langes kokku mitme Läänemere sidekaabli häiretega, näiteks Lõuna-Saksamaa ajaleht teatatud.
Venemaa naftakaubandus ja varilaevastik
Paralleelselt Läänemere piirkonnas toimuvate uurimistega annab ZDF aru Venemaast, kes jätkab naftaembargost hoolimata Venemaa toornafta ja naftatoodetega kauplemist. 2023. aasta augustis jälgis ZDF-i meeskond Soome lahel mitut tankerit, mis ootasid sisenemist Venemaa sadamatesse Eesti ranniku vaateväljas. Need tankerid vedasid Venemaal laaditud sanktsioonidega naftat, eriti Venemaa naftasadamates Ust-Lugas ja Primorskis, kus 1.-10. augustini 2023 käideldi ligikaudu 1,6 miljonit tonni Venemaa naftat.
Eesti kipper teatas, et nendes vetes on üha rohkem laevu, millest paljud on üle 20 aasta vanad ja mida merekõlblikkust kontrollitakse harva. Selline kontrolli puudumine suurendab laevaõnnetuste ja võimalike naftareostuste ohtu Läänemerel. ZDF teatas ka 2000. aastal ehitatud tankerist “Limo”, mis on registreeritud Kamerunis ja mida viimati kontrolliti juunis 2019. Laev kuulub ka ülemaailmsesse varilaevastikku, mis tegutses enne Venemaa embargot.
Tuulesuunaliste andmete analüüs näitab, et umbes 1100 laeva kuulub nn pimedasse tankerlaevastikku ning pärast Venemaa-vastaste sanktsioonide algust on lisandunud umbes 900 laeva. Venemaa tankerid kannavad Kreeka ranniku lähedal Vene naftat ka teistele laevadele, mistõttu on päritolu tuvastamine raskendatud. EL on teatanud ka kavast võtta karmimaid meetmeid laevalt laevale üleandmise vastu Euroopa vetes. CDU kaitsepoliitik Roderich Kiesewetter kutsub üles isegi omamoodi varilaevade Frontexile, et tegevusel silma peal hoida.
Need arengud rõhutavad Venemaa naftakaubandusega seotud jätkuvaid väljakutseid ja sellega seotud riske piirkonna merekeskkonnale.