Kreeka õitseb: turism õitseb, majandus kasvab jõudsalt!

Kreeka õitseb: turism õitseb, majandus kasvab jõudsalt!

Kreeka on viimastel aastatel kogenud märkimisväärset majandusbuumi, mille põhjuseks on peamiselt õitsev turismisektor. Veel paar aastat tagasi iseloomustas riiki eurokriis, riigivõlg ja korruptsioon. Tänapäeval avaneb aga teistsugune pilt: turistide arv kasvab ja majandus kasvab. Union Investmenti fikseeritud tuluga turgude juhi Christian Kopfi sõnul moodustab turism praegu 30% sisemajanduse kogutoodangust, mis teeb Kreekast väikese, kuid sektorist tugevalt sõltuva majanduse.

Kreeka 2011. aasta finantskriis, mille põhjustas suur riigivõlg ja märkimisväärne eelarvedefitsiit, näib olevat ületatud. Maksehäire ja erakorraliste laenude kasutamine tõi kaasa majandusolukorra stabiliseerumise. Kreeka on oma eelarvet ümber struktureerinud ja saab end nüüd soodsamatel tingimustel taas kapitaliturul rahastada. Eelkõige on välisinvestoreid meelitanud investeeringud taristusse ja Saksamaa on 20%ga jätkuvalt riigi suurim investor.

Kasvu- ja investeerimisvõimalused

Kreeka majandus kasvas 2024. aastal 2,3%, mis on üle ELi keskmise. See taastumine peaks jätkuma ka järgmisel aastal, kuna Kreeka keskpank prognoosib majanduse mõõdukat taastumist 2,3–2,5%. Investeeringud ja eratarbimine mängivad otsustavat rolli. Kreeka meelitab ligi suuremaid investeeringuid ka tulevikuturgudele, nagu digitaliseerimine, energeetika ja tervishoiusektor.

Eelmisel aastal Kreekat külastanud rekordarv 40 miljonit turisti toetab õitsevat turismisektorit. Turismitulu kasvas 21,7 miljardi euroni, kasvades aasta varasemaga võrreldes 5,4%. Need arvud näitavad, et turism ei toimi mitte ainult kasvumootorina, vaid tugevdab ka usaldust erasektori vastu. Kaasajastamine läbi digitaliseerimise on aidanud kaasa võitlusele ka deklareerimata töö ja maksudest kõrvalehoidumise vastu.

Kriitika ja väljakutsed

Vaatamata positiivsetele arengutele on ka väljakutseid. Kriitikud väljendavad muret "kuldsete viisade" väljastamise pärast, mis võimaldavad Hiina investoritel saada Schengeni viisa rohkem kui 400 000 euro suuruste investeeringute jaoks. Suurtes linnades ja asustatud saartel tõsteti see summa 800 000 euroni. Seni on need “kuldsed viisad” riiki toonud kuni kolm miljardit eurot, mis on ühest küljest positiivne, aga tekitab ka küsimusi sotsiaalse õigluse kohta.

Samal ajal püsib poliitiline maastik stabiilsena, isegi kui peaminister Mitsotakise heakskiidu reitingud on viimasel ajal langenud. Nendest poliitilistest väljakutsetest hoolimata on Kreeka endiselt austerlaste populaarseim puhkusekoht ning pakub palju võimalusi tulevikuks nii suurte taristuprojektide kui ka investeeringute kaudu jätkusuutlikkusse ja digitaliseerimisse.

Täpsema teabe saamiseks Kreeka hetke majandusolukorra kohta ja ettevõtete toetamiseks pakub Ateena väliskaubanduskeskus spetsiaalset nõu. Põhjalik riigiprofiil on saadaval AUSSENWIRTSCHAFT AUSTRIA veebisaidil.