Hesse põllumehed võitlevad põuaga: nii säästavad nad oma saaki!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hesseni põllumehed reageerivad äärmuslikele ilmastikutingimustele ja investeerivad veemajandusmeetmetesse, et põuaga toime tulla.

Hessische Landwirte reagieren auf extreme Wetterbedingungen und investieren in Wassermanagementmaßnahmen zur Bewältigung der Trockenheit.
Hesseni põllumehed reageerivad äärmuslikele ilmastikutingimustele ja investeerivad veemajandusmeetmetesse, et põuaga toime tulla.

Hesse põllumehed võitlevad põuaga: nii säästavad nad oma saaki!

Hessen seisab praegu silmitsi tõelise väljakutsega: osariigi põllumajandusettevõtted tunnevad püsiva põua ja äärmuslike ilmastikuolude mõju. Kuidas hessenschau.de teatati, et piirkonna tingimused on praegu peaaegu suvised, mida iseloomustab palju päikest ja vähe sademeid. Põud on viimastel aastatel süvenenud ja sunnib põllumehi oma meetodeid kohandama.

Üheks näiteks on Wiesbadeni talunik Reiner Paul, kes on investeerinud infrastruktuuri, et lahendada kliimamuutuste väljakutseid. Ta ehitas basseini, mis mahutab 10 000 kuupmeetrit vett, et tagada oma maasikapõldudele tõhus tilkniisutus. See meetod vähendab veetarbimist poole võrra, saades samal ajal vett kaevudest ja vihmaveest. Varem oli Hessen 2025. aasta veebruarist aprillini erakordselt kuiv, vihma sadas vaid umbes 40 liitrit ruutmeetri kohta, mis on varasemate aastatega võrreldes 70% vähem. Eriti olulised on suurenevad äärmuslikud ilmastikuolud; Tugev vihm, äikesetormid ja rahe kujutavad endast lisariske.

Kõikuvalt suurenevad väljakutsed

Veetasakaalu rikkumine ei mõjuta mitte ainult saagikust. Saksa ilmateenistuse andmetel olid kevadkuud Saksamaal üldiselt äärmiselt põualaadsed, mis suurendas põllumeeste ebakindlust. Põuaseire andmed näitavad, et põud mõjutab eriti noori taimi ja madala juurtega põllukultuure. Veekadu aurustumisel on 50–125 millimeetrit suurem kui sademete hulk, mis tekitab lisaprobleeme.

Hesseni põllumeeste ühendus nõuab nüüd kindlustamist saagikatkestuse vastu ja osariigi valitsus kavatseb selliseid meetmeid edendada. Praegu on väljatöötamisel põllumeeste toetamise mudel, millega on võimalik esimesi taotlusi esitada 2026. aasta sügisel.

Kliimamuutuste pikaajaline mõju

Põllumajandustootjate väljakutse on osa suuremast kliimamustrist, mis võib kogu Euroopas halveneda. Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu kohaselt ei tõuse mitte ainult temperatuur, vaid ka äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, millel on põllumajandusele püsivad tagajärjed. Alexander Marx Helmholtzi keskusest juhib tähelepanu, et kuigi sellised ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad, ei esinda need automaatselt uut normaalsust.

Sellega seoses on oluline võtta meetmeid bioloogilise mitmekesisuse tugevdamiseks, nagu nõuab BUND. Ilma piisava kohanemiseta võivad praegusel põual olla kaugeleulatuvad ökoloogilised tagajärjed, sealhulgas jõgede veetaseme langus ja suurenenud metsatulekahjude oht. Kunstliku niisutamise abil ei saanud Saksamaa mitte ainult oma taimi, vaid ka looduslikke veevarusid täiendavalt koormata.

Majanduslikud tagajärjed ja tarbijahinnad

Kliimaga kohanemise investeeringud, näiteks talupidaja Reiner Pauli tehtud investeeringud – tema puhul 350 000 eurot veekogu jaoks – võivad samuti tarbijate hindadele pikaajalist mõju avaldada. Praegune poole kilo maasika hind jääb 5 euro kanti. Hesseni osariigi põllumajandusamet mitte ainult ei nõusta põllumehi niisutamise osas, vaid propageerib ka vett säästvaid meetodeid, et võidelda põua põhjustatud stressi vastu.

Hesseni areng on ilmekas näide väljakutsetest, millega põllumajandustootjad praegu silmitsi seisavad. Ressursid muutuvad üha napimaks ja kliimamuutused mõjutavad üha enam põllumajandust ja seega ka toiduga kindlustatust. Neid tingimusi arvestades muutub veelgi olulisemaks, et nii põllumehed kui poliitikud leiaksid üheskoos lahendused.