Inflatsioon on tõusnud – intressimäärade langetamine on endiselt ebatõenäoline: finantseksperdid on endiselt ettevaatlikud.
www.nzz.ch raporti kohaselt on USA ja euroala oodatust madalamad inflatsiooniandmed põhjust spekuleerida, et keskpangad hakkavad peagi intressimäärasid langetama. Investeerimiseksperdid ja majandusteadlased on aga ettevaatlikud ning vähendavad intressimäärade langetamise lootusi. Investeerimispank UBS tekitas hiljuti segaduse oma prognoosiga USA Föderaalreservi massiliseks intressikärbeks 2024. aastaks kokku 2,75 protsendipunkti võrra. Seda prognoosi nimetasid aga teised eksperdid julgeks. Bank J. Safra Sarasini peaökonomist Karsten Junius ei usu kiiresse pöördesse ekspansiivsele rahapoliitikale ja hoiatab, et liiga varane langus...

Inflatsioon on tõusnud – intressimäärade langetamine on endiselt ebatõenäoline: finantseksperdid on endiselt ettevaatlikud.
www.nzz.ch raporti kohaselt on USA ja euroala oodatust madalamad inflatsiooniandmed põhjust spekuleerida, et keskpangad hakkavad peagi intressimäärasid langetama. Investeerimiseksperdid ja majandusteadlased on aga ettevaatlikud ning vähendavad intressimäärade langetamise lootusi. Investeerimispank UBS tekitas hiljuti segaduse oma prognoosiga USA Föderaalreservi massiliseks intressikärbeks 2024. aastaks kokku 2,75 protsendipunkti võrra. Seda prognoosi nimetasid aga teised eksperdid julgeks. Bank J. Safra Sarasini peaökonomist Karsten Junius ei usu kiiresse pööret ekspansiivsele rahapoliitikale ja hoiatab, et liiga varane inflatsiooni langus võib kaasa tuua negatiivseid reaktsioone finantsturgudel. Ka investeerimisboss Thomas Heller usub, et finantsturgude reaktsioon inflatsiooniandmetele võib olla liiga positiivne. Samas eeldab ta, et aktsiaturud võiksid tuleval aastal hästi toimida ka ilma intressikärbeteta, seda eelkõige USA valitsuse oodatava majandusliku toetuse tõttu seoses eelseisvate presidendivalimistega.
Föderaalreservi intressimäära alandamise võimalik mõju turule ja finantssektorile on erinev. Madalamad intressimäärad võivad kaasa tuua hinnatõusu börsidel ja vallandada aktsiaturgude positiivse reaktsiooni. Mõned eksperdid peavad aga potentsiaalselt langevatest intressimääradest tingitud aktsiarallit ennatlikuks. Lisaks võivad ettevõtted seista silmitsi kõrgemate finantseerimiskuludega, mis võib potentsiaalselt avaldada aktsiahindu pärssivat mõju. Liiga varane intressimäärade langetamine võib negatiivselt vastu võtta ka finantsturgudel, kuna investorid ei ole kindlad, mida see majandusele tähendab. Tõenäoliselt jäävad võlakirjad esialgu atraktiivseks, samas kui juhtivad keskpangad võiksid oodata baasintressimäärade langetamist alates 2024. aasta kolmandast kvartalist, kuigi selle põhjused võivad erinevates piirkondades nagu Šveits, eurotsoon ja USA erineda.
Praegused inflatsiooniandmed ja arutelud võimalike intressikärbete üle näitavad, et turg ja finantssektor on üha volatiilsemad ning sõltuvad erinevatest teguritest. Seetõttu tuleks arenguid tähelepanelikult jälgida, et teha teadlikke otsuseid.
Lugege allikaartiklit aadressil www.nzz.ch