Itaalia: ehitustoetused viivad riigivõla rekordtasemele

Itaalia: ehitustoetused viivad riigivõla rekordtasemele

Itaalia riigivõlg on tõusmas plaanitust kõrgemale ja seda suuresti tänu riigi heldele ehitustoetusele. Algselt prognoositud uus võlg 5,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT) kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,2 protsendini, lisades vaid miljardeid lisakulusid. Itaalia majandusteadlane Lorenzo Codogno ennustab 2023. aastaks isegi puudujääginumbri kasvu kuni 10 protsendini. “Superboonuse” kehtestamine 2020. aastal, mis hüvitas riigi kodanikele täielikult investeeringud küttesüsteemidesse, päikesepaneelidesse ja soojustustöödesse, tõi hinnanguliselt maksma ligikaudu 210 miljardit eurot ehk ligikaudu 10 protsenti SKTst.

Rahandus- ja majandusminister Giancarlo Giorgetti nimetas superboonust "kuritegelikuks" ja on säilitanud selle vähendatud kujul, et mitte ohustada majanduskasvu. Käesoleva aasta SKP kasvuprognoosid on seatud 1 protsendile (võrreldes 1,2 protsendiga sügisel), kusjuures erinevad institutsioonid, nagu Itaalia Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond, pakuvad madalamaid prognoose. Kuigi superboonuse vähendamiseks on võetud meetmeid, on sellega kaasnevad kulud riigil jätkuvalt raskesti kontrollitavad.

Avalik teavitamine riigi rahandusest jääb läbipaistmatuks, kuna valitsus annab piiratud ülevaate. Viimane Documento di Economia e Finanze ei sisaldanud ühtegi prognoosi valitsussektori uue laenuvõtmise ja koguvõla kohta käesolevaks aastaks, mida eksperdid peavad ebatavaliseks ja murettekitavaks. Valitsus ei esita tõenäoliselt ametlikke hinnanguid oma poliitika finantsmõju kohta kuni septembrini, jättes vastuseta küsimused puudujäägi vähenemise kohta, eriti arvestades väljakuulutatud maksukärbeid madalapalgalistele.

Hoolimata 2025. aastal kavandatavatest kodanike maksusoodustustest ja üleminekust investeeringutele Euroopa majanduse elavdamise kavast, mis on mõeldud ehitustoetust asendama, peaks Itaalia saama püsiva eelarvevõla tõttu Euroopa menetluse objektiks. Riigivõlg kasvab jätkuvalt ning valitsus peab astuma konkreetseid samme puudujäägi ohjeldamiseks ja riigi finantsolukorra stabiliseerimiseks.