Võitlus peene tolmu vastu: nii kaitseme tervist ja majandust!

Võitlus peene tolmu vastu: nii kaitseme tervist ja majandust!

Õhusaaste saasteainetega, eriti peentolmu ja lämmastikoksiididega, kujutab endast tõsist terviseriski. Saksamaal seostatakse neid saasteaineid mitmesuguste tõsiste haigustega, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuvähk, insult ja 2. tüüpi suhkurtõbi. Valju Ajakirjandus Aastal 2021 võib umbes 5–10% nendest haigustest olla otseselt seotud peentolmu saastega. Nende probleemide lahendamiseks on transpordisektori elektrifitseerimine peetud paljutõotavaks lähenemisviisiks.

Elektrisõidukitele üleminek võib kaasa tuua tahkete osakeste heitkoguste vähenemise 5–10%. Teiseks positiivseks aspektiks on läbitud kilomeetrite arvu vähendamine ja aktiivse liikuvuse, näiteks jalgrattasõidu ja kõndimise edendamine. 2025. aasta eelarve kooskõlastamise meetmete seadusega kehtestati elektrisõidukite liikluskindlustusmaks, mis kehtib alates 2025. aasta aprillist. See meede võib veelgi aidata kaasa elektrisõidukite uute registreerimiste arvu kasvule, mis 2025. aasta aprillis kasvas eelmise aastaga võrreldes 76,1%. Sellest hoolimata moodustavad need vaid 22,9% kõigist uutest registreeringutest.

Väljakutsed transpordisektoris

Teine probleem on diislikütuse ja bensiini põlemisprotsessist tekkivad heitkogused. Kolmandik transpordisektori tahkete osakeste heitkogustest pärineb sellest sektorist, ülejäänud kaks kolmandikku aga pidurite, rehvide ja teekulumise tõttu. Transpordisektor põhjustab üldiselt ligikaudu 30% peentolmu heitkogustest. Kui peentolmu kontsentratsiooni on võimalik vähendada 1 µg/m³ võrra, võib see suurendada sisemajanduse koguprodukti 0,5–1,5% – see on majanduslik stiimul reostuse vastu võitlemiseks.

Õhukvaliteediga seoses avaneb sarnane pilt Austrias. VCOE teatab, et liiklus saastab linnu saasteainetega nagu lämmastikoksiidid ja ülipeen tolm. Eriti ohustatud on vanemad inimesed, lapsed ja olemasolevate haigustega inimesed. Paljudel juhtudel põhjustavad diiselsõidukid kuni 90% lämmastikoksiidi saastatusest. Need saasteained reageerivad ka lenduvate süsivesinikega ja võivad kuumadel päevadel põhjustada osooni moodustumist.

Meetmed õhukvaliteedi parandamiseks

Õhukvaliteedi parandamiseks on vaja erinevaid meetmeid. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuste järkjärguline kaotamine, jalgrattasõidu edendamine ja ühistranspordi tugevdamine. Lisaks on heitkoguste kontrollimiseks vaja diiselmootoriga sõidukeid põhjalikult kontrollida. Teine nõutav samm on diislikütuse maksusoodustuse kaotamine, vanade veokite varustamine kübemefiltritega ja uute diiselautode kohustusliku riistvara moderniseerimise kehtestamine tootjate kulul.

Keskseks eesmärgiks peab olema keskkonnatsoonide loomine saaste vähendamiseks. Laiendades linnades parkimiskohtade haldamist ning pakkudes rohkem ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele, saab õhukvaliteeti oluliselt parandada. On selge, et vajalikud muudatused transpordisektoris võivad tuua kasu nii tervisele kui ka majandusele.