Sakslaste ostujõud 2024. aastal: GfK uuringu ja piirkondlike erinevuste analüüs

Sakslaste ostujõud 2024. aastal: GfK uuringu ja piirkondlike erinevuste analüüs

<

p class="id-Article-content-item id-Article-content-item-summary">GfK uues uuringus on välja arvutatud, kui kõrge on sakslaste ostujõud elaniku kohta. Neli föderaalosariiki suurendavad keskmist äärmuslikult.

Sakslaste ostujõud kasvab 2024. aastal 27 848 euroni elaniku kohta. Nii seisab täna avaldatud turu-uuringute firma GfK uuringus. Puhtmatemaatilises plaanis vastab see aasta varasemaga võrreldes 2,8 protsendi ehk 767 euro võrra suuremale kasvule elaniku kohta. Keskmiselt on sakslastel jooksval aastal tarbimiskulutusteks, eluasemeks, vaba aja veetmiseks või säästmiseks kasutada keskmiselt 27 848 eurot elaniku kohta.

Mida ostujõu all mõeldakse, on definitsiooni küsimus. GfK arvutab nominaalse kasutatava netosissetuleku, mis sisaldab riiklikke siirdemakseid, nagu pensionid, töötushüvitised ja lastetoetused. Sellest ei arvestata midagi maha. Seetõttu mõjutab hindade areng 2023. aastal oluliselt seda, mis neist numbritest lõpuks alles jääb. Majanduse üldise arengu hindamise ekspertide nõukogu ehk nn majandusteadlased prognoosib 2024. aastaks inflatsiooniks keskmiselt 2,6 protsenti.

Sakslaste ostujõud: Baierimaa, Hamburg ja Baden-Württemberg tipus

GfK arvud näitavad, et piirkondlikud erinevused on suured. Sellest järelduste tegemine pole aga nii lihtne. "Müncheni pensionär saab hõlpsasti oma ostujõudu parandada, kolides Ida-Saksamaale," selgitab Timm Bönke, Saksamaa Konjunktuuriinstituudi (DIW) majandusekspert. "Näide näitab, et ostujõud üksi ei ütle suurt midagi selle kohta, kui palju kellelgi raha on. Alati peab teadma, mis väljaminekud sul on." Sellegipoolest jõuab ekspert järeldusele, et "GfK andmed kajastavad täpselt piirkondi, kus inimesed on jõukamad."

Vaadates Saksamaa ostujõu piirkondlikku jaotust, on Baieri – nagu ka varasematel aastatel – esikohal. Kaheksa kümnest "rikkaimast" linna- ja maapiirkonnast asuvad Baieris. Kogu osariigis on elanike käsutuses 30 130 eurot elaniku kohta. See tõstab Baieri riigi keskmisest enam kui kaheksa protsenti kõrgemale. Teisel kohal liidumaadest on Baden-Württemberg ostujõuga elaniku kohta 29 675 eurot, järgneb Hamburg (29 657 eurot). Neljandal kohal on Hesse 28 613 euro suuruse ostujõuga elaniku kohta.

Ida madalaima ostujõuga

Tippkvartett on ainsad föderaalriigid, mis on tegelikult üle riigi keskmise. Ülejäänud riigis, vähemalt ülejäänud 75 protsendil föderaalriikidest, on elanikel keskmisest vähem vabasid kohti. Viimasel kolmel kohal on Saksi-Anhalt (24 939 eurot), Mecklenburg-Vorpommer (24 858 eurot) ja Bremen (24 702 eurot).

Kuid ka siin on soovitatav olla ettevaatlik. "Asjaolu, et Baieris, Frankfurdi piirkonnas ja Baden-Württembergis on suur ostujõud, on asjade olemus," selgitab DIW majandusteadlane Bönke. "Just seal on elukallidus kõrge, mistõttu peavad elanikud kandma oluliselt suuremaid püsikulusid ja neil peab olema paratamatult suur ostujõud." Üürid on elukalliduse võtmetegur. "Aga kõik kohalikud teenused, näiteks juuksuris käimine, on kallimad, sest poed peavad maksma kõrgemat üüri. Sama euro on Münchenis vähem väärt kui mujal," räägib Bönke.

Rikkad säästavad, vaesemad tarbivad

Teine oluline detail on keskmise arvutamine. Selleks on kaks meetodit: mediaan ja aritmeetiline keskmine. Mediaaniga asetatakse kõik numbrid kõrvuti ja vaadatakse keskmist. GfK arvutab aritmeetilise keskmisega. Kõik arvud liidetakse kokku ja jagatakse numbrite arvuga. "See ei ole sissetulekute vaatamiseks optimaalne, sest palgad on väga erinevad. Või teisiti öeldes: siin toodud numbrid annavad liiga positiivse pildi, sest paar kõrget sissetulekut võivad keskmist päris palju tõsta. Seetõttu on mediaan tegelikult sisukam."

Peate meeles pidama, et rohkem raha taskus ei tähenda tingimata, et rohkem raha kulub. "Uuringutest teame, et vaesemad inimesed kulutavad lisaraha. Jõukamatel inimestel tõuseb sissetulekute kasvades ka säästmismäär," ütleb Bönke.

Vastavalt aruandele www.merkur.de,