Kiel finantskriisis: kokkuhoiumeetmed ohustavad linnu!

Kiel finantskriisis: kokkuhoiumeetmed ohustavad linnu!

Finantsolukord Kielis on pingeline: linn on kehtestanud eelarve külmutamise, mis on kehtinud alates reedest. Tekkida võivad vaid hädavajalikud kulutused, mis piirab oluliselt igapäevast asjaajamist. Otsus ei ole isoleeritud; ka paljud teised Saksamaa linnad ja omavalitsused on tõsistes rahalistes raskustes. Selle põhjuseks on püsikulude tõus ja samal ajal sissetulekute vähenemine, mis seab ohtu paljude omavalitsuste eelarve planeerimise. Kieli kodanikud registreerivad hoolikalt oma sissetulekud ja kulud, et vältida võlgu ja minimeerida oluliselt oma rahalist paindlikkust. See tekitab uusi väljakutseid, eriti kuna eelarved koostatakse tavaliselt aasta ette.

Praegused sündmused ei piirdu ainult Kieliga. Pingeline finantsolukord kajastub ka föderaalsel tasandil, mida teravdab veelgi föderaalkonstitutsioonikohtu hiljutine otsus. Föderaalvalitsus on hinnanud selle otsuse mõju tõsiseks ja on kehtestanud kulutuste külmutamise mitmeaastastele projektidele, mis mõjutavad kliima- ja ümberkujundamisfondi ning suuremat osa föderaaleelarvest. Seniste kohustuste täitmine jätkub, samas kui uusi kohustusi ei pruugita võtta. 2023. aasta kulukohustuste lubamine peatati, et vältida eelnevate aastate koormust.

Reaktsioonid eelarvepiirangutele

SPD on juba nõudnud võlapiduri peatamist, et katta kohtuotsusest tekkinud 60 miljardi euro suurune finantsauk. Föderaalmajandusminister Robert Habeck ei näe aga enamust võlapiduri muutmise poolt. SPD peasekretär Kevin Kühnert pooldab alternatiivseid sissetulekuallikaid, et mitte rahvusvahelises konkurentsis alla jääda. Ka vasakpoolse parlamendifraktsiooni juht Dietmar Bartsch pooldab vajalike projektide rahastamiseks "kliima rikkuse maksu".

Foorikoalitsioon on kitsikuses: ühelt poolt tuleb rangelt kinni pidada võlapidurist, teisalt on aga võimalus see regulatsioon peatada või reformida. FDP on juba väljendanud muret ja arutab sotsiaaltoetuste kärpeid. Samal ajal toimub eelarvekomisjonis ärakuulamine, kus eksperdid arutavad otsuse tagajärgi. Kas kliimafondi projektid tuleb viia 2024. aasta tavaeelarvesse, on endiselt ebaselge.

Valdade finantsseis

Meeleolu Saksamaa raekodades muutub järjest pingelisemaks. Rahalised kitsaskohad suurenevad ja surve omavalitsustele kasvab. Kui Kiel juba võtab meetmeid kriisist ülesaamiseks, siis kliima- ja ümberkujundamisfondi miljardid on nüüd ajutiselt ootele pandud. See seab tõsiseid väljakutseid mitte ainult omavalitsustele, vaid ka föderaalvalitsusele ning selle kliimakaitse ja majanduse moderniseerimise plaanidele. Arutelu võlapiduri ja alternatiivsete rahastamismudelite üle intensiivistub ka edaspidi, et lähenevale kriisile vastu seista.

Arengud Kielis ja föderaaltasandil näitavad järjepideva finantsjuhtimise kiireloomulisust, et tulla toime suureneva finantsebakindlusega paljudes Saksamaa linnades ja omavalitsustes. Kuigi mõned pakuvad juba loovaid lahendusi, on alles näha, kuidas lähinädalate poliitilised otsused olukorda mõjutavad.