Kliimakriis ähvardab Saksamaa tööstust: energiakulud ja bürokraatia kasvavad!

Kliimakriis ähvardab Saksamaa tööstust: energiakulud ja bürokraatia kasvavad!

19. juulil 2025 seisavad Saksamaa ees üliolulised väljakutsed, mis mõjutavad tööstuse tulevikku. Arutelu keskendub üha enam kõrgetele energiakuludele, bürokraatiale ja keskkonnasäästlikule ümberkujundamisele. Kliimamuutuste majanduslikud tagajärjed näivad sageli jäetud tähelepanuta, kuigi kliimamuutusi peetakse tõsiseks ohuks Saksamaa majanduse konkurentsivõimele Aeg teatas. Need tagajärjed ei mõjuta mitte ainult kaudselt tööstust, vaid õõnestavad otseselt ka majandustegevuse aluseid.

Eelkõige on mõjutatud keerukad tarneahelad, mille üle on viimastel aastatel olnud tuliseid arutelusid. Ekstreemsed ilmastikunähtused on tekitanud kahju juba miljardeid eurosid. Markantne näide on 2018. aasta Reini madalveekriis, mis põhjustas BASF-ile 250 miljonit eurot lisakulusid. Reini kaubaveo maht langes kuni 80 protsenti, mis mõjutas oluliselt logistikat.

Kliimamuutused ja selle tagajärjed

Probleemi kiireloomulisust toetavad andmed. 2022. aasta suvel suri Saksamaal äärmusliku kuumuse tõttu üle 8000 inimese, samas vähendas kuumus ka tööviljakust tööstuses ja ehituses kuni 10 protsenti. Föderaalse tööministeeriumi hinnangul toob see kaasa ligikaudu kolm miljonit tööpäeva kaotsiminekut ja majanduskulusid ligikaudu seitsme miljardi euro ulatuses aastas. Need arengud andsid märku, et ilma ennetavate meetmeteta võib riigi rahandus sattuda märkimisväärse surve alla.

Teine laastav katastroof oli 2021. aasta üleujutus Ahri orus, mis tekitas kahju üle 33 miljardi euro väärtuses, millest vaid kolmandik oli kindlustatud. Tõsised tagajärjed ilmnevad ka põllumajandusliku saagikuse kontekstis. Põua-aastatel langes teravilja ja maisi saagikus kuni 25 protsenti. Saksa põllumeeste liit hindab 2022. aasta kahju suuruseks umbes 3,6 miljardit eurot.

Majanduslikud väljavaated surve all

Kuid mitte ainult loodus ei kannata, vaid ka ettevõtted kahtlevad üha enam Saksamaa infrastruktuuris ja planeeringute turvalisuses. Euroopa Investeerimispanga uuring näitab, et 64 protsenti ELi ettevõtetest kannab kliimamuutuste tõttu kahju. Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskodade Liidu (DIHK) uuringu kohaselt kaalub 40 protsenti Saksamaa tööstusettevõtetest välismaale kolimist, sest kõrged energiakulud on muutumas ähvardavaks.

Usaldus Saksamaa kui asukoha vastu väheneb – mitte ainult energiahindade, vaid ka ebapiisava kohanemise tõttu ökoloogilise tegelikkusega. Vaja on kiiret kursimuutust kliima- ja tööstuspoliitikas. Arutatakse selliseid ettepanekuid nagu "kliima solidaarsus" ja investeeringud kliimamuutustele vastupidavasse infrastruktuuri. Üha olulisemaks muutub mõte, et kliimakaitse kaudu ennetamine võib olla pikas perspektiivis odavam kui katastroofijärgne remont. Uuringute kohaselt võib iga kliimakaitsele kulutatud euro järelkuludelt säästa kuni seitse eurot.

Tuleviku arenguid silmas pidades on Saksamaa majanduspoliitilises ristteel: tegevusetuse kulusid tuleb kaaluda kliimakaitse kuludega. Kliimamuutused avalduvad Saksamaal hüperboolselt läbi sagedasemate ja intensiivsemate ilmastikuolude nagu tugevad vihmad, üleujutused, tormid, põud ja äärmiselt kõrged temperatuurid, samuti Föderaalse majandusministeeriumi esiletõstmised.

Pikas perspektiivis võivad kliimamuutuste kogukulud ületada äärmuslike ilmastikunähtuste rahalisi kulusid. Vajalikud kohanemismeetmed võivad aidata leevendada jõhkraid mõjusid. Föderaalse majandusministeeriumi uuringuaruandes uuriti kaheksa stsenaariumi raames, kuidas kliimakaitseinvesteeringud ja CO2 hinnad mõjutavad üldist majanduslikku mõju. Eesmärk on saavutada energia- ja majandussektori terviklik ümberkujundamine, mille investeeringuvajadused võiksid 2035. aastaks ületada 80 miljardit eurot aastas.

Kliimakaitsepoliitika õnnestumiseks on olulised selged poliitilised signaalid dekarboniseerimise kohta, et mobiliseerida investeeringuid ja luua planeerimiskindlust.