Kliimavõlg: finantsekspert hoiatab ülekaalukate koormate eest. Miks on kliimavõlapidur vajalik ja kui suured on tegelikult kulud.

Kliimavõlg: finantsekspert hoiatab ülekaalukate koormate eest. Miks on kliimavõlapidur vajalik ja kui suured on tegelikult kulud.

Ajalehe www.fr.de raporti kohaselt nõuab keskkonnaekspert Axel Friedrich finantspoliitikas kannapööret, et tulevasi põlvkondi mitte purustada tulevase kliimavõlaga. Ta leiab, et praegune põhiseaduse võlapidur tuleks asendada “kliimavõlapiduriga”, sest kliimamuutustest tingitud võlgu ei saa lihtsalt ära maksta. See võlg tuleneb kuludest, mis tulenevad CO2 heitkogustest ja sellest tulenevast kliimakahjustusest. CO2 eemaldamise tehnoloogiad maksavad praegu umbes 600 eurot tonni kohta, mis toob kaasa märkimisväärse kliimavõla.

Kliimavõlapiduri kasutuselevõtt võib potentsiaalselt sundida poliitikuid tegema vajalikke investeeringuid kliimakaitsesse, et vähendada heitkoguseid ja vältida kliimavõlga. Axel Friedrich rõhutab, et põhiseadusest tuleneva võlapiduri juurde jäämine takistab kliimakaitset, kuna investeeringud on vajalikud kliimavõla vältimiseks.

KfW hinnangul nõuab kliimaneutraalsusele üleminek 2045. aastaks suuri investeeringuid, umbes 70 miljardit eurot aastas, mida saaks teha vaid kliima- ja keskkonnakaitse võlapiduri kaotamisega. Investeerimisstiimulid, mis on sarnased USA inflatsiooni vähendamise seadusega, võiksid olla viis investeerida tulevikutehnoloogiatesse ja vähendada kliimavõlga.

Kliimavõlapiduri kasutuselevõtt ja sellega seotud investeeringud võivad mõjutada ka finantsturgu ja finantssektorit, kui kliimakaitseks eraldatakse suuremad summad ja CO2 hind tõuseb jätkuvalt. See võib kaasa tuua uusi ärivõimalusi ja investeeringuid säästvatesse tehnoloogiatesse.