Kliimamuutused ohustavad ajaloolisi parke: puusurm Saksamaal!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa ajaloolised pargid kannatavad üha enam kliimamuutuste käes, näitab TLÜ uuring. Mõjutatud on miljoneid külastajaid.

Historische Parkanlagen in Deutschland leiden zunehmend unter Klimawandel, zeigt eine TU-Studie. Millionen Besucher sind betroffen.
Saksamaa ajaloolised pargid kannatavad üha enam kliimamuutuste käes, näitab TLÜ uuring. Mõjutatud on miljoneid külastajaid.

Kliimamuutused ohustavad ajaloolisi parke: puusurm Saksamaal!

Saksamaa ajaloolised pargid satuvad üha enam kliimastressi alla, mis avaldab negatiivset mõju loodusele ja külastajatele. Neid kuurorte külastavad igal aastal miljonid inimesed, kuid neid ohustab temperatuuri tõus ning kuumade päevade ja kuivade ilm. Vastavalt aruandele Lõuna-Saksamaa ajaleht Probleemid muutusid eriti tõsiseks aastatel 2017–2019, mida analüüsiti Berliini TLÜ uuringus 62 pargi kohta 11 liidumaal.

Baieri palee administratsiooni puude haldamise juht Michael Degle rõhutab nende väärtuslike rajatiste loodusliku uuenemise ja mitmekesiste istutuste kiireloomulisust. Eriti kannatavad vanad puud, kuna need saavad sageli kahjustatud okste murdumise, väljajuurimise ja isegi surma tõttu. Berliini TLÜ õppealajuhataja Norbert Kühn hoiatab tungivalt puude tervise halvenemise eest. Ta rõhutab, et kahjustused on individuaalselt ja lokaalselt erinevad, mis suurendab väljakutset parkide korrashoidmisel.

Ekstreemsed ilmastikuolud ja nende tagajärjed

Aastatel 2018–2020 registreeritud klimaatilised veebilansid näitavad murettekitavaid tulemusi. Baden-Baden registreeris negatiivse väärtuse 1057,5 mm, Münchenis aga positiivne väärtus 260,7 mm. Need erinevused sademete hulgas mõjutavad otseselt ajalooliste parkide puude elujõudu. Analüüs näitas, et 59% puudest on nüüdseks kahjustuse tunnustega. 41% puudest on endiselt elutähtsad ja vaevalt mõjutatud, 50% on kergeid kuni mõõdukaid kahjustusi ja 9% on tõsiselt kahjustatud või surnud.

Kahju on olenevalt süsteemist väga erinev. Eriti tugevalt on kannatada saanud sellised pargid nagu Liebenstein, Wiesbaden ja Jenischpark Hamburgis, kus on kahjustatud 90–100% puudest. Seevastu sellistes parkides nagu Pillnitz või Stuttgarti Schlossgarten on kahju ainult 5–25%. Uuringust selgub ka huvitav tähelepanek: võõrad tammeliigid näitavad suuremat vastupidavust, samas kui kohalikud liigid on tugevamini kahjustatud.

Parkide tuleviku kindlustamine

Kliimatingimustega kohanemise vajadus muutub üha ilmsemaks. Coburgi lähedal asuva Rosenau pargi aednikud teatavad suurenenud veevajadusest ja tungivast vajadusest luua puude varustamiseks veehoidlad. Lisaks näitavad sellised pargid nagu Branitzer Park Cottbusis juba selgeid puude stressi sümptomeid, nagu võrade hõrenemine ja koorekahjustused.

Tuleviku väljakutsetele vastu astumiseks toetatakse kliimakindlaid puid aretava New Branitz Tree University kohtumist. Kokku toetavad seda umbes kümne miljoni euroga föderaalvalitsus, Brandenburgi osariik ja EL. Need meetmed on äärmiselt olulised, sest ajaloolised pargid ei ole mitte ainult elanike puhkepaigaks, vaid annavad olulise panuse CO2 neeldumisse, pakuvad varju ja edendavad bioloogilist mitmekesisust.