Haigekassad kokkuvarisemise äärel: ähvardab 47 miljardi euro suurune puudujääk!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Eksperdid hoiatavad tervisekindlustusseltside tohutute puudujääkide eest. Terviseminister Warken teatab lahendustest rahalise olukorra parandamiseks.

Experten warnen vor enormen Defiziten der Krankenkassen. Gesundheitsministerin Warken kündigt Lösungen an, um die Finanzlage zu verbessern.
Eksperdid hoiatavad tervisekindlustusseltside tohutute puudujääkide eest. Terviseminister Warken teatab lahendustest rahalise olukorra parandamiseks.

Haigekassad kokkuvarisemise äärel: ähvardab 47 miljardi euro suurune puudujääk!

Saksamaa kohustuslike tervisekindlustusseltside finantsolukord on praegu murettekitav. Tervishoiuökonomist Jonas Schreyögg hoiatab tohutu puudujäägi eest, kuna valitsus kaalub meetmeid oma riigikassa stabiliseerimiseks. Tööandjad ja töötajad maksavad kohustusliku ravikindlustuse eest keskmiselt 17,5% brutopalgast. Tänavu prognoositakse rekordilist puudujääki 47 miljardit eurot, mis vastab 2,5 protsendipunktile sissemaksemäärast. Need arvud viitavad sellele, et haigekassade tulud ja kulud on olnud pikka aega sünkroonist väljas.

Terviseminister Nina Warken kirjeldab olukorda kui "murettekitavat" ning on juba teatanud, et toetab tervisekassat 800 miljoni euroga. See otsus on vajalik, kuna fondi reservid on langenud alla seadusega ettenähtud väärtuse. Kohustusliku ravikindlustuse kogukulud ulatuvad praegu 311 miljardi euroni aastas. Warken kutsub kiirelt tegutsema, et tagada haigekassade finantsstabiilsus.

Vaja on struktuurireforme

Schreyögg ei näe põhiprobleemi tulus, vaid pigem nõuab terviklikke struktuurireforme tervishoiusektori kulude kontrolli all hoidmiseks. Ettepanekute hulgas on sissemakse hindamise piirmäära tõstmine 5500 euro võrra ja globaalse eelarve kehtestamine haiglasektoris. Lisaks tehakse kulude ohjeldamiseks ettepanek ravimite üldiseks allahindluseks või hindade külmutamiseks.

Teine aspekt on kiirabi reform, mis võiks aastas kokku hoida kuni viis miljardit eurot. Schreyöggi sõnul on ambulatoorse ravi tugevdamise meetmed ja esmase arsti põhimõte kaasa toonud juba haiglaravi 9% languse.

Fookuses poliitilised meetmed

Liidu ja SPD uus koalitsioon kavandab meetmeid, et vältida sissemaksete edasist kasvu. Koalitsioonileppega lepitakse kokku komisjoni moodustamises, mis uuriks tervisepoliitika projekte ja teeb ettepanekuid. Terviseminister Warken on juba arutanud hädaabipaketti koos täiendavate maksuvahenditega haigekassadele.

Föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil rõhutab sotsiaalkindlustuse põhjalike struktuurireformide kiireloomulisust. Ta kavatseb 25. juunil 2025 esitada oma föderaaleelarve projekti, mis sisaldab vahendeid sotsiaalkindlustuseks, sealhulgas tervisekindlustuseks. Siiski jääb ebaselgeks, kui palju miljardeid föderaalvalitsus tervise- ja hoolduskindlustuse toetamiseks tegelikult kättesaadavaks teeb.

DAK-i tegevjuht Andreas Storm kutsub samuti üles viivitamatult tegutsema ja umbes 6 miljardi euro suuruse koroonaabi tagasi maksma. Rahalisi väljakutseid on veelgi süvendanud kohustuslike ravikindlustusseltside tulude ja kulude struktuursed erinevused. Sissemaksete edasine suurendamine võib kokkuvõttes suurendada palgaväliseid tööjõukulusid ja avaldada majandusele täiendavat pinget.

Selle taustal on olukord jätkuvalt pingeline ja lähikuud saavad otsustavaks, kas föderaalvalitsuse meetmed on piisavad haigekassade stabiilsena hoidmiseks ja tervishoiu tagamise jätkamiseks Saksamaal.

Eksperdid eeldavad, et ilma põhjapanevate reformideta jätkub puudujääk järgmistel aastatel. Schreyögg ja teised eksperdid väljendavad seetõttu kiiret tegutsemist, et mitte rohkem ohustada kohustusliku tervisekindlustuse majanduslikke aluseid.

Lisateavet leiate aadressilt Merkuur ja ZDF täna.