Kriisipoliitika ja intressimäärad suurendavad võlgade mäge, mõjutades finantsolukorda.

Kriisipoliitika ja intressimäärad suurendavad võlgade mäge, mõjutades finantsolukorda.

Vastavalt aruandele www.n-tv.de,

Valitsus rahastab kõrgeid energiahindu ja ühistranspordile üleminekut miljarditega, mis toob kaasa riigivõla suurenemise. Samal ajal tõusevad intressimäärad, mis muudab laenud kallimaks. See tõi aasta esimese kolme kvartaliga kaasa 91,5 miljardi euro suuruse puudujäägi.

Kasvavad intressikulud, kallis energiaabi ja kulud Saksamaa piletile on põhjustanud Saksa riigi võlamäe märgatava kasvu. Tulud kasvasid 6,1 protsenti 1337,8 miljardi euroni, kulud aga 7,7 protsenti 1429,3 miljardi euroni. Eriti oluline oli energiaabi, näiteks kodumajapidamiste ja ettevõtete elektri- ja gaasihinnapidur. Föderaalvalitsus, omavalitsused ja kogukonnaühendused ning sotsiaalkindlustus olid miinuses.

Föderaalvalitsuse intressikulud kasvasid mullu sama perioodiga võrreldes ligi kolm korda 39,4 miljardi euroni. Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et Euroopa Keskpank (EKP) tõstis baasintressimäära 4,5 protsendini. See muudab rahastamise kallimaks ka avalikule sektorile. Oluliselt kasvas ka riikide ja omavalitsuste intressikoormus.

Puudujäägi põhjuseks on ka see, et nüüd on arvestusse kaasatud transpordiettevõtete kohustused kohalikus ühistranspordis (ÖPNV). See on tingitud Deutschlandticketi rahastamisest.

Vaatamata suuremale puudujäägile ei näe Makroökonoomika ja Konjunktuuriuuringute Instituut (IMK) selles majanduslikku probleemi. Valitsussektori eelarvepuudujääk jääb 2023. aastal eeldatavasti alla kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist ja seega alla 2022. aastal registreeritud 2,5 protsendi.

Üldiselt näitavad need arvud, et kriis ja sellega seotud valitsemissektori kulutused mõjutavad oluliselt valitsemissektori võlga ja rahastamiskulusid. Seda on eriti märgata Saksamaa majanduses tekkiva kerge languse taustal.