Oodatav eluiga Šveitsis: pensionisüsteemi väljakutsed ja võimalused

Oodatav eluiga Šveitsis: pensionisüsteemi väljakutsed ja võimalused

Vastavalt www.nzz.ch aruandele,

Eeldatav eluiga Šveitsis on viimase 150 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ja eeldatavasti kasvab see jätkuvalt. See on positiivne areng, kuid see toob kaasa vajaduse pensionisüsteemides kohandada. Selle kasvu tagajärjed võivad olla finantssektorile ja turule olulised. Tavaline pensioniiga ei tõuse koos oodatava eluea pikenemisega, mis võib kaasa tuua rahalisi kitsaskohti vanadus- ja toitjakaotuskindlustuses (AHV).

Föderaalsete statistikute andmed näitavad, et oodatav eluiga pensionieas on oluliselt pikenenud ning 65-aastased naised ja mehed võivad elada keskmiselt 23 aastat kauem. See tähendab peaaegu 70-protsendilist kasvu alates AHV kehtestamisest 1948. aastal. See seab pensionisüsteemidele suuri väljakutseid, eriti seoses rahastamisega ja ressursside ümberjagamisega noorematelt inimestelt vanematele.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et inimese "looduslik" maksimaalne eluiga on 120–150 aastat. See võib inimeste vananedes avaldada pensionisüsteemidele rahalist mõju.

Lisaks on oodata edasisi edusamme meditsiinis, eelkõige vähi diagnoosimise ja ravi ning südame-veresoonkonna haiguste ennetamise vallas. Need arengud võivad viia selleni, et inimesed elavad keskmiselt veelgi kauem, suurendades seeläbi pensionisüsteemide finantskoormust veelgi.

Kuigi arutatakse ka vastandlikke mõjutegureid, nagu pandeemiatest ja kliimamuutustest tingitud terviseriskide suurenemine, ootavad paljud vaatlejad siiski oodatava eluea pikenemist. See võib kaasa tuua pensionikulude edasise suurenemise, kui pensionisüsteemides vastavaid kohandusi ei tehta.

Üldiselt eeldatakse, et Šveitsis jätkavad inimesed vananemist, mis võib oluliselt mõjutada finantssektorit ja turgu. Seetõttu on pensionisüsteemide kohandamine ja tulevikku suunatud finantsplaneerimine finantsstabiilsuse tagamiseks hädavajalikud.