Michael Otto: Kas innovatsioon pakub lahendust Saksamaa majandusele?

Michael Otto: Kas innovatsioon pakub lahendust Saksamaa majandusele?

Ettevõtja Michael Otto heitis hiljutises vestluses Sandra Maischbergeriga valgust Saksamaa majanduse väljakutsetele ja oma perekonna pagulaste juurtele. Perekond Otto oli pärit Lääne-Preisimaalt ja elas tagasihoidlikes oludes Hamburgis, kahetoalises vannitoata korteris. Need kogemused kujundasid Ottot ja ajendasid teda ettevõtjaks hakkama. Sel ajal asutas tema isa kingatranspordifirma, mis pani aluse ettevõtte praegusele edule.

Otto väljendas muret Saksamaa majanduse hetkeseisu pärast. Ta usub, et tootlikkuse suurendamiseks on hädavajalik rohkem investeerida innovatsiooni ja töökohtade loomisse. „Tootlikkuse tõstmine loob parimad tingimused töötundide vähendamiseks või palkade tõstmiseks,“ rõhutab ta. Otto nõuab oma finantspoliitika raames, et võetud võlg - olgu Bundeswehrile või investeeringuteks - oleks põhimõtteliselt õige, kuid möönab, et pikaajaline võlapõhine rahastamine võib osutuda problemaatiliseks.

Vastutus ja jätkusuutlikkus

Teine Otto keskne murekoht on ettevõtete vastutus tootmistingimuste ees. Ta pooldab tõhusat Tarneahela seadus mis peaks julgustama ettevõtteid järgima sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. See on samm õiges suunas, et tagada jätkusuutlikud ja kvaliteetsed tooted.

Pidades silmas Amazoni sarnaste ettevõtete kasvavat konkurentsi, on Otto oma ettevõtte arengu suhtes endiselt optimistlik. Ta kavatseb ka edaspidi keskenduda kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele ning valida sarnaseid väärtusi jagavaid partnereid.

Sisserände majanduslikud mõjud

Arutelu immigratsiooni majanduslike mõjude üle on viimastel aastatel muutunud olulisemaks. Välismaal sündinud elanikkonna osakaal kasvas OECD riikides 7%-lt 1990. aastal üle 12%-ni 2019. aastal. Saksamaal ja USA-s on see osakaal ligikaudu 15% ning Austraalias ja Šveitsis ligi 30%. Need muudatused ei tule aga ilma vastuoluliste aruteludeta. Kriitikud kardavad, et ränne võib ära võtta töökohti ja langetada palku, samas kui toetajad väidavad, et sisseränne on vananevate ühiskondade sotsiaalsüsteemide jaoks hädavajalik ning soodustab majanduskasvu ja tootlikkust.

Sisserände majanduslik mõju on keeruline ja kontekstist sõltuv. Sisseränne võib suurendada nõudlust kaupade ja teenuste järele, mis toob kaasa suurema nõudluse tööjõu järele. Lühiajalises perspektiivis võivad tööturule olla negatiivsed mõjud, kuid empiirilised uuringud näitavad, et kõrgelt kvalifitseeritud sisseränne avaldab tavaliselt positiivset mõju kogu majandusele. Eriti oluline on siin sisserändajate kvalifikatsioon, mis määrab suuresti mõju palkadele ja tööhõivele.

Kokkuvõttes rõhutavad nii Michael Otto kui ka laiem debatt immigratsiooni üle vajadust innovatsiooni, jätkusuutliku ettevõtluse ja sotsiaalsete muutustega õigeaegse kohanemise järele. Väljakutsed on suured, kuid samas pakuvad need ka kasvu- ja arenguvõimalusi.