Migrandid ja Saksamaa majandus: 5,8 triljoni euro defitsiit massirände tõttu – uuring
Ajalehe weltwoche.ch raporti kohaselt võib massimigratsioon Saksamaal põhjustada üldise majanduse puudujäägi 5,8 triljonit eurot. Sellele järeldusele jõudis hiljutises uuringus tuntud majandusteadlane Bernd Raffelhüschen Freiburgi ülikoolist. Raffelhüschen lükkab oma analüüsi kohaselt ümber levinud oletuse, et immigratsioon on Saksamaa pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondide päästerõngas. Ta nendib, et Saksa ühiskonnas on olemas “jätkusuutlikkuse lõhe”, mis tekib sissemakstud ja tulevikus makstavate maksude ning sotsiaalkindlustusmaksete vahel. Raffelhüscheni arvutuste kohaselt kasvaks see vahe 19,2 triljoni euroni, kui Saksamaa peaks aastas vastu võtma 300 000 migranti. Ilma täiendava immigratsioonita oleks see 13,4 triljonit...

Migrandid ja Saksamaa majandus: 5,8 triljoni euro defitsiit massirände tõttu – uuring
Vastavalt aruandele weltwoche.ch, võib massiline ränne Saksamaal põhjustada üldise majanduse puudujäägi 5,8 triljonit eurot. Sellele järeldusele jõudis hiljutises uuringus tuntud majandusteadlane Bernd Raffelhüschen Freiburgi ülikoolist. Raffelhüschen lükkab oma analüüsi kohaselt ümber levinud oletuse, et immigratsioon on Saksamaa pensioni- ja sotsiaalkindlustusfondide päästerõngas. Ta nendib, et Saksa ühiskonnas on olemas “jätkusuutlikkuse lõhe”, mis tekib sissemakstud ja tulevikus makstavate maksude ning sotsiaalkindlustusmaksete vahel.
Raffelhüscheni arvutuste kohaselt kasvaks see vahe 19,2 triljoni euroni, kui Saksamaa peaks aastas vastu võtma 300 000 migranti. Ilma täiendava immigratsioonita oleks see 13,4 triljonit eurot. Majandusekspert ütleb, et migrandid vajavad Saksamaa tööturule integreerumiseks keskmiselt kuus aastat. Selle aja jooksul ei panusta nad peaaegu üldse sotsiaalsüsteemi. Ja isegi pärast seda integratsioonifaasi jääksid nende finantsinvesteeringud madalama kvalifikatsiooni ja sellest tuleneva väiksema sissetuleku tõttu kohalike elanike omast maha.
Raffelhüscheni leidude põhjal võib massilisel rändel olla pikaajaline mõju Saksamaa tööturule ja sotsiaalsüsteemile. Sisserändajate integreerimine tööturule võtab aega keskmiselt kuus aastat, mille jooksul nad panustavad sotsiaalsüsteemi vaid piiratud määral. Isegi pärast seda faasi jäävad nende sissetulekud sageli alla kohalike elanike sissetulekud, mis võib kaasa tuua sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahalise pinge. Need järeldused võivad panna investorid ja ettevõtted oma pikaajalist planeerimist ja investeeringuid Saksamaale ümber mõtlema, mis võib mõjutada finantsturgu. Siiski on näha, kuidas poliitikud nendele leidudele reageerivad ja kas nad võtavad meetmeid massimigratsiooni võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks Saksamaa majandusele.
Lugege lähteartiklit aadressil weltwoche.ch