Ränne kui majandusmootor: positiivne mõju lükkab hirmud ümber!

Ränne kui majandusmootor: positiivne mõju lükkab hirmud ümber!

Liberaaluuringute keskus on avaldanud poliitikadokumendi, mis uurib rände mõju Euroopa ja Ameerika majandusele ja ühiskonnale. KEFIM-i uuringu kohaselt on rände üldine mõju Euroopa ja USA majandusele positiivse suhtes neutraalne. Need tulemused seavad kahtluse alla paljud levinud stereotüübid, mis seostavad rännet sageli kuritegevuse kasvu või pingega majandusele. Pigem aitavad sisserändajad täita tööjõupuudust, tõstavad tootlikkust ja avaldavad üldist positiivset mõju riigi rahandusele.

Poliitikadokumendis rõhutatakse, et integratsiooniga kaasnevad lühiajalised kulud kompenseeritakse keskpikas perspektiivis suuremate maksutulude ja tööhõive paranemisega. Enamik empiirilisi uuringuid ei näita seost rände ja kuritegevuse kasvu vahel. Tegelikult on suurema immigrantide arvuga kogukondades vägivaldsete kuritegude määr sageli madalam. Andmed näitavad, et Ameerika Ühendriikide ebaseaduslikud sisserändajad on vähem tõenäoliselt vangistatud kui võrreldavate sotsiaalmajanduslike omadustega põliselanikud.

Demograafilised väljakutsed ja soovitused

Uuringu teine ​​oluline järeldus, mis on Euroopa demograafiliste arengute kontekstis oluline, on prognoos, et ilma migratsioonita võib Euroopa tööjõud 2060. aastaks väheneda kuni 29%. Selle tulemuseks oleks kuni 47 triljoni dollari suurune tootmiskaotus. Nende väljakutsetega toimetulemiseks soovitavad töö autorid tugevdada seaduslikku ja organiseeritud rännet ning täiustada integratsioonipoliitikat.

Sõna võttis ka Dimitris Kairidis organisatsioonist New Democracy, kes rõhutas, et seaduslike migrantide värbamine on Kreeka õitsengu jaoks ülioluline. Poliitilises debatis tuuakse välja ka seda, et paremäärmuslus kasutab rännet sageli ära, samas kui statistilised andmed näitavad selgelt, et ränne on hädavajalik.

Sisserände majanduslikud tagajärjed

Sisserände majanduslik mõju on vastuoluline teema. Kui kriitikud kardavad, et sisserändajad võtavad ära töökohad ja langetavad palku, siis toetajad väidavad, et sisseränne on vananevate ühiskondade sotsiaalsüsteemide jaoks hädavajalik. OECD riikides on välismaal sündinud elanikkonna osakaal kasvanud 7%-lt 1990. aastal üle 12%-ni 2019. aastal. Näiteks Saksamaal ja USA-s on praegu välismaal sündinud ligikaudu 15% elanikkonnast. Sellistes riikides nagu Austraalia ja Šveits on see osa peaaegu 30%.

Majandusliku mõju mõõtmine on keeruline, kuna tuleb hinnata vastupidiseid tulemusi. Majandusmudelite järgi võib immigratsioonil olla nii negatiivseid lühiajalisi mõjusid, nagu palgad langevad ja tööpuuduse kasv, kui ka pikaajalisi positiivseid mõjusid majanduskasvule. Mõju sõltub suuresti sisserändajate kvalifikatsioonist. Kõrge kvalifikatsiooniga immigrandid võivad oluliselt kaasa aidata tootlikkusele ja innovatsioonile, samas kui madala kvalifikatsiooniga immigrandid võivad avaldada survet kohalike madala kvalifikatsiooniga töötajate palkadele.

Rändesaldo ja integratsioon Saksamaal

2024. aastal elas Saksamaal ligi üheksa miljonit immigranti, millest annab tunnistust ligikaudu 430 000 inimese suurune positiivne rändesaldo. Peamised päritoluriigid on erinevad, eriti paistis silma Ukraina sõja tõttu. Viimase kahe aasta jooksul on Saksamaalt kaitset otsinud üle miljoni Ukrainast pärit sõjapõgeniku. Nendest väljakutsetest hoolimata käib endiselt arutelu migrantide integreerimise üle.

Integratsiooni edendamiseks registreeriti 2023. aastal ligikaudu 360 000 uut lõimumiskursustel osalejat. Alates 27. juunist 2024 kehtiv uus naturalisatsiooniseadus on vähendanud Saksamaa kodakondsuse saamiseks elamise miinimumperioodi kolmele kuni viiele aastale. 2024. aastal sai Saksamaa kodakondsuse umbes 300 000 inimest, mis on selle aastatuhande kõrgeim näitaja.

Rändajataustaga inimeste vaesusriski määr on 30 protsenti, samas kui sisserändaja taustaga inimeste puhul on see 13 protsenti. Lõimumine on aga endiselt väljakutse: haridustase ja tööstaatus on olulised näitajad ning töötute osakaal on suurem sisserändaja taustaga inimeste seas.