Loodusõnnetuste põhjustatud miljardeid kahjusid: Lõuna-Saksamaa on tõsiselt kannatanud!

Loodusõnnetuste põhjustatud miljardeid kahjusid: Lõuna-Saksamaa on tõsiselt kannatanud!

2024. aastal kandis Saksamaa loodusõnnetustest taas tohutut kahju, kindlustusbilansis hinnanguliselt 5,7 miljardit eurot. See vastab ligikaudu eelmise, 2023. aasta kahjutasemele, mis oli samuti kõrge, 5,6 miljardit eurot. Rohkem kui pooled kahjudest tekkisid Baieris ja Baden-Württembergis, kus registreeriti eriti tõsised üleujutused. Hinnanguliselt oli enam kui nelja miljardi euro suurusest üleujutuskahjust kannatanud liidumaades kindlustatud vaid ligikaudu pool, mis rõhutab infrastruktuuri haavatavust.

Tugevate vihmasadude ja üleujutuste tekitatud kahjud ulatuvad kokku 2,6 miljardi euroni, mis on ligikaudu miljardi euro võrra suurem pikaajalisest keskmisest. Vastupidiselt üleujutuskahjudele olid tormi- ja rahekindlustushüvitised oluliselt väiksemad. Liikluskindlustuses ulatuvad loodusõnnetustest tulenevad hüvitised ligikaudu 1,3 miljardi euroni, mis vastab ajaloolisele keskmisele.

Kahjude piirkondlik jaotus

Piirkondliku kahjujaotuse poolest on tipus Baden-Württemberg 1,601 miljardi euroga ja Baierimaa 1,600 miljardi euroga. Järgnesid Nordrhein-Westfalen 613 miljoni euro suuruse kindlustuskahjuga, järgnesid Alam-Saksimaa 313 miljoni euroga ja Hessen 252 miljoni euroga. Eriti torkavad silma Bremeni (17 miljonit eurot) ning Berliini linnriikide (39 miljonit eurot) ja Hamburgi (67 miljonit eurot) kahjude väikesed summad. Mecklenburg-Vorpommerni teatis suuruselt teine ​​kahju – 34 miljonit eurot.

Kahjusumma kokku 5,7 miljardit eurot on pikaajalises võrdluses kõrge. GDV peadirektor Jörg Asmussen rõhutab tervikliku looduslike ohtude üldise kontseptsiooni kiireloomulisust, et paremini kohaneda kliimamuutustega. Ta rõhutab ka vajadust julgete meetmete järele, et võidelda kliimamuutustega.

Tuleviku väljavaade

Prognoosid on murettekitavad: 2050. aastaks võib kliimamuutuste tagajärgedest põhjustatud kahju ulatus vähemalt kahekordistuda. Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tugev vihm, üleujutused, tormid ja tulekahjud, põhjustavad üha rohkem kahju. See ei nõua mitte ainult ühiskondlikku ettevalmistust, vaid ka Saksamaalt intensiivseid jõupingutusi Pariisi kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Justiitsminister Stefanie Hubig kuulutas välja ka elamute kohustusliku kindlustuse, mis hakkab kehtima praegusel seadusandlikul perioodil. See samm võib aidata leevendada tulevaste looduskatastroofide rahalist koormust.

Nagu näitab GDV iga-aastane loodusohtude aruanne, on infrastruktuuri, hoonete ja linnade veetundlikkus võtmeküsimus, millega tuleb lähiajal kiiresti tegeleda. Aruande põhjalik andmekogu sisaldab umbes 70 tabelit, mis dokumenteerivad looduslike ohtude põhjustatud kahju ulatust ja annavad olulise sisendi kliimauuringuteks. Aruanded saab alla laadida aadressilt GDV veebisait saadaval.

Kindlustusandjate jaoks tähendab see, et nad peavad jätkama kliimamuutuste tagajärgedega kohanemist ja kohandama oma strateegiaid. Seetõttu on fookuses jätkusuutlikkus ja ettevaatus, et tulevikus finantsriske paremini maandada. Üleujutuste järsk sagenemine ei ole ainult riiklik probleem, vaid märk sellest, et kliimamuutusel on ka Saksamaal märgatavaid mõjusid.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et 2024. aasta loodusohu hindamine on äratuskell kõikidele sidusrühmadele, et nad aktiivselt kliimamuutustega seotud väljakutsetega tegeleksid. The Schwarzwaldi sõnumitooja on näidanud, et ennetavad meetmed on ühiskonna kaitsmiseks üha suurenevate riskide eest hädavajalikud.