Põhja-Saksamaa sadamad üleminekujärgus: miljardid roheliseks energiaks!

Põhja-Saksamaa sadamad üleminekujärgus: miljardid roheliseks energiaks!

Föderaalne majandusministeerium on tellinud põhjaliku uuringu Põhja-Saksamaa sadamate muutmise kohta energia üleminekuks. Bremeni visiidil kommenteeris liiduvalitsuse meremajanduse ja turismi koordinaator Christoph Ploß projekti kiireloomulisust. Uuringu eesmärk on näidata, kuidas sadamatest saavad tulevased energiasõlmpunktid, mille saavutamiseks on kümne aasta jooksul vaja investeerida miljardeid eurosid. Bremerhavenit peetakse vesiniku, kliimasõbralike kütuste, nagu metanooli ja e-kütuste keskseks ümberlaadimispunktiks.

Föderaalvalitsus kavatseb alustada sadamate ümberehitamist nii kiiresti kui võimalik, et algatada selle seadusandliku perioodi jooksul konkreetseid investeeringuid. See juhtub taustal, et sadamapoliitikat nähakse riikliku ülesandena, kuigi põhiseaduse järgi vastutavad riigid. Föderaalvalitsus kannab praegu kõikidele Saksamaa meresadamatele ainult 38 miljonit eurot aastas, samas kui tööstus ja viis põhjariiki nõuavad lisanõuet kuni 500 miljonit eurot aastas. Ploß on samuti soovitanud muuta põhiseadust, et võimaldada föderaalvalitsusel suuremat rahalist osalust sadamates.

Lisavahendid kliimaneutraalsuse jaoks

Järgmise sammuna eraldas föderaalvalitsus järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt 400 miljonit eurot Põhja-Saksamaa sadamate moderniseerimiseks, et võimaldada pikas perspektiivis kliimaneutraalset laevaliiklust. Föderaalne transpordiminister Patrick Schnieder teatas sellest meetmest Duisburgi sadama visiidi ajal. Investeeringud peaksid liikuma konkreetselt kaldaelektrisüsteemidesse, rohelise energia punkritesse ja kliimaneutraalsete laevateede loomisse. Rahastamine tuleb Kliima- ja Transformatsioonifondist (KTF).

Saksa Sadamaettevõtete Keskliit (ZDS) kurdab aga, et täiendavast 400 miljonist eurost ei piisa olemasoleva umbes 15 miljardi euro suuruse investeeringute mahajäämuse likvideerimiseks. ZDS-i tegevdirektor Florian Keisinger nõuab seetõttu pikaajalist rahastamisstrateegiat. Ka CDU fraktsioonid rannikuriikides avaldavad survet ja nõuavad meresadamate rahastamise uut põhimõttelist regulatsiooni. Üks ettepanek näeb ette sadamate kaasrahastamist erifondi “Infrastruktuur ja kliimaneutraalsus” föderaalosast.

Tööstuse nõudmised

Tööstus nõuab föderaalvalitsuselt usaldusväärset baasrahastust vähemalt 500 miljonit eurot aastas, et tagada meresadamate süsteemne olulisus pikas perspektiivis. Christoph Ploß rõhutas, et täiendavad föderaalrahad aitavad rannikuäärseid riike, samas kui ELi heitkogustega kauplemisest saadav lisatulu tuleks reinvesteerida meremajandusse.

Need arengud on klassikaline näide väljakutsetest ja võimalustest, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek endaga kaasa toob. Põhja-Saksamaa rannikuriigid ootavad föderaalvalitsuselt suuremat rahalist toetust, et muuta meresadamad tulevikukindlaks ja laiendada nende rolli taastuvenergia valdkonna kesksete tegijatena.

Nagu Lõuna-Saksamaa ajaleht ja päevauudised aruande kohaselt tuleb lähiaastatel astuda selgeid samme Põhja-Saksamaa sadamate potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks.