Naftahinnad tõusevad plahvatuslikult: Iraan ähvardab blokeerida Hormuzi väina!

Naftahinnad tõusevad plahvatuslikult: Iraan ähvardab blokeerida Hormuzi väina!

15. juunil 2025 teatas Amy Walker, et naftahinnad tõusid taevasse pärast Iisraeli rünnakut Iraanile. Sellega seoses hoiatavad eksperdid globaalses naftakaubanduses kesksel kohal oleva strateegiliselt olulise Hormuzi väina blokeerimise võimaluse eest. Iraani kindral Ismail Kosari ähvardas tee sulgeda, millel võivad olla tõsised tagajärjed naftaturule ja maailmamajandusele. Tegelikult voolab 21 protsenti maailma toornaftast läbi selle Omaani ja Iraani ranniku vahel kulgeva väina.

Selle pingelise olukorra taustal kardavad analüütikud uut energiahinnašokki. Euroopa sõjalaevad võiksid saata ka Pärsia lahe kaubateid, et tagada laevade ohutus. Sellisel ummistusel oleksid eriti tõsised tagajärjed Aasiale, kes hangib 80 protsenti oma naftast sellest piirkonnast. Iraan toetub suuresti naftakaubandusest saadavatele tuludele ja transpordib ka oma naftat läbi Hormuzi väina.

Geopoliitilised pinged ja ajaloolised kontekstid

Hormuzi väin ei ole mitte ainult praegu suure geostrateegilise tähtsusega. Ajalooliselt iseloomustasid seda juba Briti sekkumised alates 1819. aastast, mil piraatlusega võitlemiseks loodi šeikide võrgustik. Pärast Briti lahkumist 1970. aastal tekkis Iraanis islamirevolutsiooniga uus rahutuste allikas, mis avaldab mõju ka tänapäeval. USA sekkumine Iraani-Iraagi sõtta oli eriti silmatorkav, kui USA sõjavägi uputas 1988. aastal Iraani sõjalaevad.

Iraani ähvardused sulgeda Hormuzi väin ei ole uued. Juba 2012. aastal kavatses Teheran selle meetme kasutusele võtta vastuseks rahvusvahelistele sanktsioonidele. Praegu tugineb Iraan blokaadi vältimiseks endiselt partnerlustele. Ekspert taz tsiteeris, et Iraan võib halastamatult survestada teisi riike naftatarneid vähendama ja naftahinda tõstma. Sellel geopoliitilisel malemängul võivad olla tõsised tagajärjed maailmaturule.

Piirkondlik dünaamika ja reaktsioonid

Teine aspekt, mis asja keerulisemaks teeb, on araabia riikide erinev suhtumine Iraani. Kui Omaan, Katar ja Kuveit püüavad hoida tasakaalu, siis Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid panustavad vastasseisule. Viimased on hädas Hormuzi väinale alternatiivide leidmise väljakutsega, kuna praegu läbib seda marsruuti 90 protsenti nende naftaekspordist. Kuigi on olemas torujuhtmed, näiteks Habshan-Fujairah torujuhe, ei ole neil piisavat võimsust.

Iraani toetavad Houthi mässulised on korraldanud mitmeid rünnakuid Saudi Araabia infrastruktuuri, sealhulgas ida-lääne torujuhtme vastu. See eskaleerumine võib mõjutada mitte ainult Hormuzi väina, vaid ka külgneva Bab al-Mandabi julgeolekut, millel oleks omakorda kaugeleulatuv mõju rahvusvahelisele kaubandusele.

Lõpetuseks tuleb märkida, et Iraani valitsus ja president Hassan Rouhani on avatud suhete parandamisele USA-ga, kuid nõuavad samal ajal kõigi USA sanktsioonide viivitamatut tühistamist. Olukord on jätkuvalt pingeline, kuna geopoliitilistes pingetes on jätkuvalt eskaleerumise oht ja surve naftaturule kasvab.