Austria säästumäär tõuseb: kes 34 miljardist tegelikult kasu saab?

Austria säästumäär tõuseb: kes 34 miljardist tegelikult kasu saab?

Säästmise määr Austrias tõuseb 2025. aastal 11,8 protsendini. Momentumi instituudi andmetel on see märkimisväärne tõus võrreldes 8,7 protsendiga 2023. aastal. See näitab, et vaatamata sissetulekute kasvule keskenduvad majapidamised majanduslanguse ajal tugevalt säästmisele.

Austria majapidamised säästsid eelmisel aastal ligi 34 miljardit eurot, mis vastab üle kahe protsendi majandustoodangust. Võrdluseks, säästumäär eurotsoonis oli eelmisel aastal vaid 8,4 protsenti. Vaatamata 2024. aasta 3,5-protsendisele reaalsissetulekute kasvule kasvas tarbimine minimaalselt 0,1 protsenti. See viitab sellele, et keskmiselt on Austria elanikkond 2024. aastal säästnud peaaegu kogu oma eelmise aasta sissetulekute kasvu.

Sissetulekute tase ja säästmiskäitumine

Negatiivne säästmismäär on eriti murettekitav madalama sissetulekuga leibkondade seas, kes ei suuda raha kõrvale panna. Seevastu esikümnendikul olevad leibkonnad säästavad üle 2000 euro kuus. Sellised erinevused toovad esile majandusressursside ebavõrdse jaotuse, mis mõjutab ka tarbimis- ja säästmisvõimalusi. See ebavõrdsus on ühiskonnas laialt levinud ja kajastub ka teistes riikides. Saksamaal omab alumine 50 protsenti elanikkonnast vähem kui 24 protsenti kogu teenitud brutotulust ja ainult 0,3 protsenti koguvarast, samas kui ülemine 10 protsenti omab umbes 28 protsenti sissetulekutest ja peaaegu 60 protsenti varadest.

Majanduslik staatus ei mõjuta otseselt inimese enda elatustaset, vaid mõjutab ka haridusotsuseid ja elutrajektoore. Vanemate majandusliku staatuse ja laste staatuse vahel on tugev seos, mis tugevdab ühiskonnas püsivat ebavõrdsust.

Ümberjagamismeetmed

Säästumäära vähendamiseks ja tarbijanõudluse suurendamiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid. Nende hulka kuulub ümberjagamine rikastelt vaestele, et anda madalama sissetulekuga rühmadele rohkem rahalist paindlikkust, ning ka "ettevaatusliku säästmise" vähendamine. Viimast oleks võimalik saavutada töötusehirmu vähendamise meetmetega. Samuti arutatakse töötu abiraha netoasendusmäära tõstmist 55 protsendilt 70 protsendile.

• Wiedereinführung von Vermögen- und Erbschaftssteuern
• Erhöhung der Kapitalertragssteuer auf 30 Prozent zur Generierung von 560 Millionen Euro pro Jahr
• Steuererhöhungen für Unternehmen sowie der Abbau von Einmalzahlungen und Subventionen

Arutelu sotsiaalse ebavõrdsuse üle ja valmisolekust võtta meetmeid selle vähendamiseks on lähiaastatel väga olulised. Seos majanduslike ressursside ja sotsiaalse mobiilsuse vahel on ilmne ning nõuab kooskõlastatud jõupingutusi poliitilisel ja sotsiaalsel tasandil.

Üldiselt annavad Austria säästumäära praegused arvud ja kaasnevad analüüsid selge ettekujutuse sellest, kui sügavalt juurdunud on ebavõrdsus sissetulekute ja jõukuse jaotuses erinevates ühiskondades. Majanduslik staatus ei mõjuta mitte ainult tarbimisotsuseid, vaid aitab kaasa ka sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisele. See on ülemaailmne probleem, mis nõuab majandus- ja sotsiaalpoliitika ümbermõtestamist.

Lisateavet säästumäärade ja sotsiaalse ebavõrdsuse teemade kohta leiate aadressilt sn.at ja bpb.de.