Austria majandus: EL hoiatab järjekordse languse eest 2025. aastal!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Austria majandus seisab 2025. aastal silmitsi väljakutsetega – prognoositav SKP langus, kõrge inflatsioon ja puudujääk.

Österreichs Wirtschaft steht 2025 vor Herausforderungen mit prognostiziertem BIP-Rückgang, hoher Inflation und Defizit.
Austria majandus seisab 2025. aastal silmitsi väljakutsetega – prognoositav SKP langus, kõrge inflatsioon ja puudujääk.

Austria majandus: EL hoiatab järjekordse languse eest 2025. aastal!

EL Komisjon avaldas sünge prognoosi Austria majanduse kohta 2025. Kuidas Lõuna-Tirooli uudised aruannete kohaselt ennustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT) langust, mis teeb Austriast ainsa EL-i riigina, mille majandus on sel aastal kokku surutud. Inflatsioon on 2025. aastal hinnanguliselt 2,9 protsenti, mis ületab ELi 2-protsendilist eesmärki.

Puudujäägiks on märgitud 4,4 protsenti majandustoodangust, mis on samuti üle lubatud Maastrichti väärtuse 3 protsenti. Need näitajad on oluliselt kehvemad novembri sügisprognoosidest, mis ennustasid 1,0-protsendilist majanduskasvu ja 2,1-protsendilist inflatsiooni.

Vaadates tagasi eelmistele aastatele

Austria majandus langes juba 2024. aastal 1,2 protsenti, mis teeb riigi EL-i lõpus. Selle negatiivse arengu põhjused on erinevad: investeeringute vähenemine, tarbimisseisak, kõrged energiahinnad ja tootmiskulude tõus toovad kaasa keerulise majanduskliima. Töötuse määr püsib muutumatuna 5,3 protsendi juures.

Euroopa Komisjon ootab 2026. aastaks aeglast 1,0 protsendilist majanduskasvu, kuid siiski alla EL-i riikide keskmise. Inflatsioon peaks olema 2,1 protsenti, samas kui 4,2 protsendine puudujääk ületab jätkuvalt Maastrichti piirmäärasid.

Optimismi aastaks 2026?

Helge koht võib olla Austria majanduse taastumine 2025. aastal, mis võib tulla pärast kaheaastast tugevat langust – SKT kahanes 2023. aastal 1,6 protsenti. kuller 2025. aastaks prognoositakse 1,0-protsendilist majanduskasvu. See jätaks Austria maha sellistest riikidest nagu Malta ja Iirimaa, mis võivad oodata vastavalt 4,3- ja 4,0-protsendilist kasvu.

Positiivse kasvu taga on aluseks olevate tegurite rahunemine ning inflatsioonišoki leevendamisel on oodata ka eratarbimise kasvu. Lisaks võivad kaubanduspartnerite nõudluse elavnemine ja energiahindade langus stimuleerida uusi investeeringuid. Ka ehitussektor, mis on viimase kahe aastaga 18 protsenti langenud, võiks taastuda stiimulipaketi ja madalamate intressimääradega.

Austria inflatsioon näitab esimesi stabiliseerumise märke ja peaks 2025. aastal olema keskmiselt 2,1 protsenti. See võib leevendada eelarveseisu, mis on niigi problemaatiline, isegi kui rahandusminister Magnus Brunner jääb surve alla. EL-i Komisjon väljendab muret eelarveolukorra pärast ja võtab lähipäevil Brunneriga ühendust, et arutada 2024. aastaks 3,3 protsendini SKTst kasvanud puudujäägi prognoose.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Austria seisab silmitsi suurte väljakutsetega ELi kontekstis, samas kui lootusrikkad taastumise märgid on aeglaselt, kuid kindlalt ilmnemas.