Ida-Saksamaa ettevõtete avatud kiri Scholzile: majanduskursi kriitika
Ajalehe www.berliner-zeitung.de raporti kohaselt on 700 000 Ida-Saksamaa ettevõtte esindajate avatud kiri kantsler Olaf Scholzile (SPD) tekitanud segadust. Nad kritiseerivad praegust valitsuse kurssi ja ettevõtete vähest kaasamist poliitilistesse otsustesse ning loetlevad tõsiseid vigu peaaegu kõigis valdkondades. Kriitikat tõstavad esile ka teised poliitikud, näiteks FDP asepresident Wolfgang Kubicki, kes nõuab kursi korrigeerimist. Ifo Instituudi president prof dr Clemens Fuest kommenteerib, et majandusminister Habecki majandusstrateegia ei keskendu majanduskasvule. Selle asemel on prioriteet kliimakaitse, mis põhjustab enamiku ettevõtete tagasilükkamise. See prioritiseerimine ja sellest tulenev...

Ida-Saksamaa ettevõtete avatud kiri Scholzile: majanduskursi kriitika
Vastavalt aruandele www.berliner-zeitung.de, tekitas segadust 700 000 Ida-Saksamaa ettevõtte esindajate avatud kiri kantsler Olaf Scholzile (SPD). Nad kritiseerivad praegust valitsuse kurssi ja ettevõtete vähest kaasamist poliitilistesse otsustesse ning loetlevad tõsiseid vigu peaaegu kõigis valdkondades.
Kriitikat tõstavad esile ka teised poliitikud, näiteks FDP asepresident Wolfgang Kubicki, kes nõuab kursi korrigeerimist.
Ifo Instituudi president prof dr Clemens Fuest kommenteerib, et majandusminister Habecki majandusstrateegia ei keskendu majanduskasvule. Selle asemel on prioriteet kliimakaitse, mis põhjustab enamiku ettevõtete tagasilükkamise. Selline prioritiseerimine ja sellest tulenevad kulud võivad kaasa aidata rahulolematuse suurenemisele, mida omakorda kasutavad ära parempopulistlikud parteid.
Juhtivad ettevõtjate ühendused pakuvad välja konkreetseid meetmeid, et muuta Saksamaa ärikohana konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas solidaarsuslisa kaotamine ja ettevõtte tulumaksu alandamine.
Clemens Fuest rõhutab vajadust paremini ühitada kliimakaitset majanduskasvuga ning kritiseerib mõjutatud rühmade vähest kaasamist majandus- või kliimapoliitika sekkumistesse.
Seda teavet arvestades on tõenäoline, et Ida-Saksamaa ettevõtete kriitika ja nõudlus teistsuguse majandusstrateegia järele mõjutavad turgu ja finantssektorit. Kliimameetmete eelistamine majanduskasvule võib kaasa tuua kulude suurenemise ja rahulolematuse, mis omakorda võib mõjutada investeeringuid ja äriotsuseid. Kavandatavad meetmed maksude vähendamiseks ja majanduse stabiilsuseks võivad aga Saksamaale kui ettevõtte asukohale positiivselt mõjuda. Jääb näha, kas föderaalvalitsus vastab sellele kriitikale ja ettepanekutele.
Lugege lähteartiklit aadressil www.berliner-zeitung.de