Plastide hävitamine: vaidlus Genfis ülemaailmse kokkuleppe üle teravneb!

Plastide hävitamine: vaidlus Genfis ülemaailmse kokkuleppe üle teravneb!

Peagi on algamas ülitähtis kohtumine ülemaailmse plastireostuse vastu võitlemiseks. 14. augustil algavad Genfis läbirääkimised õiguslikult siduva lepingu sõlmimiseks, millest võtab osa 160–180 riiki. Selle konverentsi eesmärk on vähendada plastijäätmeid ja parandada ohtlike plasttoodete käitlemist. Majandusekspert Nicolas Lieven väljendab aga leppe võimalikkuse suhtes skeptilisust, kuna suure takistusena nähakse riikide erinevaid huve. Paljud riigid sõltuvad majanduslikult plasti tootmisest, mis muudab läbirääkimised veelgi keerulisemaks. raadio üks teatab, et Lieven kritiseerib olemasolevat ringlussevõtusüsteemi, mis sageli ei tööta ja mida sageli nimetatakse lihtsalt "allatöötlemiseks".

Sellest hoolimata on vaja kiiresti tegutseda: maailmas toodetakse igal aastal 413 miljonit tonni plastikut, millest ainult 9% läheb ringlusse. Ülejäänu satub kas prügilasse, põletatakse või satub merre, põhjustades olulist kahju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Mikroplast on nüüdseks laialt levinud kogu maailmas ja seda on võimalik inimkehas tuvastada. Üle 100 riigi, sealhulgas Saksamaa ja EL, nõuavad kõikehõlmavat ja ambitsioonikat lepingut, mis hõlmab ka rahalist toetust arengumaadele. Saksa laine rõhutab, et sellised tootvad riigid nagu Venemaa ja Saudi Araabia blokeerivad rangemaid eeskirju ning plastitööstus näeb sageli probleemina pigem puudulikku jäätmekäitlust kui ületootmist.

Läbirääkimiste väljakutsed

Konverentsi eel vaadeldakse plastide fuajee rolli kriitiliselt. Teadlased teatavad tööstuse hirmutamisest ja laimamisest, samas kui lobiste on kohal rohkem kui ELi delegaate. Sellel dünaamikal võib olla läbirääkimistele märkimisväärne mõju. Saksamaal kulutatakse jäätmekäitlusele aastas 16 miljardit eurot, mis vastab 0,4%-le SKT-st. Nendele kulutustele vaatamata jääb Saksamaa Euroopa suurimaks plastitootjaks, tootes 8 miljonit tonni aastas. Globaalses võrdluses pärineb kolmandik kogu plastist Hiinast, 20% teistest Aasia riikidest ja Põhja-Ameerikast.

Kasvavad keskkonnamured avaldavad ka valitsustele teatavat survet. Teadlased nõuavad kliimaeesmärkide saavutamiseks plasti tootmist 12–19% võrra. Põhja-Ameerikas ja Euroopas on keskmine plastikulu inimese kohta 85–94 kg, Hiinas aga 58 kg ringis. Arutelu selle üle, kuidas plastjäätmetega toime tulla, on keerulisem kui kunagi varem ja pakub nii võimalusi kui ka retsepte parenduseks. Siiski jääb küsitavaks, kas Genfi konverents kujutab endast ajaloolist võimalust tõhusa kokkuleppe saavutamiseks.