Poliitiliselt sütitav kõne: Merz kutsub üles majanduskasvule ja sotsiaalsele turvalisusele!

Poliitiliselt sütitav kõne: Merz kutsub üles majanduskasvule ja sotsiaalsele turvalisusele!

Vasakpoolne parlamendifraktsiooni juht Sören Pellmann kritiseeris 14. mail 2025 teravalt uut föderaalvalitsust ja vaikimist Saksamaa sotsiaalkriisi teemal. Pellmann nõuab pensionitaseme tõstmist 53 protsendini ja solidaarsuspõhise pensioni alammäära 1400 eurot. Need olulised sotsiaalsed probleemid on seotud elamiskulude tõusu ja majandusliku surve suurenemisega.

Paralleelsel arutelul rõhutas välisminister Johann Wadephul Istanbulis toimuvate Ukraina sõja-teemaliste kõneluste tähtsust ja kutsus üles osalema Venemaa president Putin. Wadephul tõstab esile Saksamaa toetust Ukrainale ja käsitleb ka vastutust Euroopa julgeoleku eest. Ta kommenteerib ka Iisraeli julgeolekut ja humanitaarabi vajadust Gaza sektorile.

Poliitilised reaktsioonid ja Saksa majandus

Liidu fraktsiooni juht Jens Spahn teatas valitsusparteide konstruktiivsest koostööst, kantsler Friedrich Merz kutsus üles tegema ühiseid jõupingutusi majanduse ja Bundeswehri tugevdamiseks. Merzi valitsuse avalduse võtsid positiivselt vastu äriliidud, kes nõuavad bürokraatia ja investeeringute vähendamist. Tööandja president Rainer Dulger kiidab Merzi lähenemisi uuele tööturupoliitikale; Samas tagab SPD parlamendifraktsiooni juht Matthias Miersch konstruktiivse koostöö ja nõuab 15-eurost miinimumpalka.

AfD kaasparlamendi fraktsiooni juht Alice Weidel seevastu kritiseerib Merzi ja kirjeldab teda kui "vasakkantsleri". Merz ise rõhutab taskukohase elamispinna vajadust ja teatab meetmetest bürokraatia vähendamiseks. Ta deklareerib ka, et Iisraeli julgeolek jääb riigi põhjuseks, ja kutsub taas üles andma Gazale humanitaarabi. Reformid, mida föderaalvalitsus lubab, hõlmavad praeguse kodanikuhüvitiste süsteemi kaotamist ja 48-protsendilise pensionitaseme lubamist 2031. aastaks.

Sotsiaalsed väljakutsed Ukrainas

Samal ajal jätkab Ukraina võitlust Venemaa 2022. aasta veebruaris alanud agressioonisõja tõsiste tagajärgedega. OCHA andmetel vajab Ukrainas praegu välisabi kaitse, peavarju ja toidu hankimiseks 17,7 miljonit inimest. Eriti murettekitav on üksikute vanemate ukrainlaste olukord, kellest umbes 80 protsenti elab allpool ametlikku vaesuspiiri. Lisaks ei suuda 90 protsenti pensionäridest oma esmaseid meditsiinilisi vajadusi rahuldada.

Sotsiaalse kriisi vastu võitlemiseks arutatakse intensiivselt sotsiaalsüsteemi reformimist. Praegu saab 73 protsenti elanikkonnast kasu vähemalt ühest sotsiaalkaitseprogrammist. Sellegipoolest langesid sotsiaalkulutused riigieelarvest 2021. aastaga võrreldes 23 protsendilt 16 protsendile. 2022. aastal kulutati kaitsele 42 protsenti eelarvest, mis piirab veelgi sotsiaalkulutuste rahalisi võimalusi.

Sotsiaalsüsteemi väljakutsetele lisandub sotsiaalkindlustusmaksekohustuslaste arvu vähenemine ja suur eelarvepuudujääk. 2022. aastal ulatus see 39 miljardi USA dollarini, mis illustreerib sõltuvust rahvusvahelisest toetusest – näiteks IMF-ilt, mis on alates invasiooni algusest lubanud 115 miljardit USA dollarit. Valitsuse eesmärk on edendada sotsiaalpoliitika vastavusse viimist EL-i direktiividega, kuid sõja ettearvamatus muudab selliste reformide elluviimise äärmiselt keeruliseks.

Need arengud näitavad, et nii Saksamaa kui ka Ukraina seisavad silmitsi oluliste sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega. Samal ajal kui Berliini föderaalvalitsus püüab sellest poliitiliste meetmete ja reformide abil üle saada, on Ukraina sotsiaalkriis jätkuvalt pakiline humanitaar- ja majanduslik väljakutse.

Lisateavet praeguste poliitiliste arengute kohta Saksamaal leiate aadressilt päevauudised ja Ukraina sotsiaalsete väljakutsete kohta lugege analüüsi bpb.