Putini dilemma: rahu või majanduslik häving? Faktid lühidalt!

Putini dilemma: rahu või majanduslik häving? Faktid lühidalt!

Vene-Ukraina läbirääkimised Istanbulis ebaõnnestusid tulemusteta. USA president Donald Trump oli seda ebaõnnestumist juba ette ennustanud. Endine CIA analüütik Rob Dannenberg kirjeldas kõnelusi kui "rahuteatrit". Arvestades praegust olukorda, on selge, et Vladimir Putinil puudub tegelik huvi leppe vastu ning ta loodab hoopis sõjalisele jõule. Valju n-tv Venemaa majandus on pärast rünnakut Ukrainale sõjaks valmis.

Kaitsekulutused moodustavad praegu üle 7% majandustoodangust ja moodustavad kolmandiku valitsuse kulutustest. See sõjamajandus on viinud kogu Venemaa majanduse ummikusse. Äkiline relvarahu võib kaasa tuua ulatusliku majanduslanguse, sest sõltuvus relvatootmisest on tõstnud palku ja viinud intressimäärad 21%-le. Samal ajal on tsiviilettevõtetel vähe ligipääsu rahastamisvõimalustele. See ohtlik olukord võib kaasa tuua ka massilise tööpuuduse, kui sadu tuhandeid tagasipöörduvaid sõdureid ei õnnestu integreerida tsiviiltööturule.

Majanduslikud väljakutsed

Ajaloolised võrdlused viitavad sellele, et demobiliseerimine on minevikus sageli viinud majanduskriisideni. Putin seisab dilemma ees: ta ei suuda hoida sõjalisi kulutusi praegusel tasemel ilma Venemaa majandust täiendavalt kahjustamata. Kreml võiks ressursside haaramiseks püüda konflikti laiendada ka teistesse riikidesse. Sõjaline agressiivsus võiks jätkuda ka rahu korral, et võtta arvesse majanduslikku reaalsust.

Viimased kolm aastat on Venemaa pidanud Ukraina vastu rahvusvahelist õigust rikkuvat agressioonisõda. Ukraina vastupanu, mida toetas Lääne abi, peatas suures osas sissetungi. Lääne sanktsioonid on suunatud Venemaa majanduse nõrgenemisele ja näitavad juba esialgset edu. Ostujuhtide indeksi (PMI) andmetel on need meetmed kaasa toonud märke lähenevast majanduse kokkuvarisemisest, samal ajal kui tööstustoodang ja teenindussektor kahanevad. Kuigi president Putin väidab, et Venemaa majandus on süngeid prognoose trotsinud, on see vastupidavus endiselt habras.

Sõjaväeohvrid ja tööturg

Sisemajanduse koguprodukt (SKT) kahanes 2022. aastal 1,2%, kuid taastus 3,6% 2023. ja 2024. aastal. Vaatame sõjalisi kulutusi, mis moodustavad 8% SKTst ja 40% riigieelarvest. Eksperdid hoiatavad, et isegi relvarahu Ukraina sõjas ei saa viia püsiva rahuni. Briti luure hinnangul on venelaste hukkunute arv 175 000–200 000 ja hukkus 40 000–60 000. Ukraina relvajõud hindavad Venemaa lahingukaotusteks 839 040 meest.

Kuigi Venemaal on madal töötuse määr, umbes 2%, väheneb tööjõud igal aastal umbes miljoni mehe võrra. Naasvatel sõduritel on suuri raskusi end tsiviiltööturul kehtestada. Lisaks on madala intressiga laenud, mis moodustavad pankade koguportfellist umbes 16% ja suurendavad maksehäirete riski. Aja möödudes võib relvarahu Ukraina sõjas läheneda, kuid kestva rahu küsimus jääb lahtiseks. Watson teatatud.