Putini kartulikriis: Venemaa toidukriisis!

Putini kartulikriis: Venemaa toidukriisis!

President Vladimir Putin maalis hiljutises riigitelevisiooni saates tõsise pildi toiduolukorrast Venemaal. Läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on ebaõnnestunud, Putin tunnistas, et riiki ähvardab drastiline kartulipuudus. Nõudlust ei ole võimalik rahuldada katastroofilise saagi ja rahvusvahelise kaubanduse probleemide tõttu. Nii ütles Putin: "Meil ei ole piisavalt kartuleid." Selline olukord tekib keset järsult eskaleeruvat vägivalda Ukraina vastu, mis on ajendanud läänt kehtestama uusi sanktsioone, mis veelgi halvendavad Venemaa majanduslikku olukorda.

Praegune kartulikriis on tingitud mitmetest süvenevatest teguritest. 2024. aasta saak langes 12 protsenti, vaid 7,3 miljoni tonnini, mis on 1,2 miljonit tonni tegelikust vajadusest madalam. Lisaks on kartulihinnad viimastel kuudel tohutult tõusnud: kuni 166,5 protsenti ajavahemikus aprill 2024 kuni mai 2025. Need hinnatõusud ei ole mitte ainult ebasoodsate ilmastikutingimuste, nagu pakane ja põud, tagajärg, vaid ka otsene tagajärg geopoliitilistest pingetest ja sanktsioonidest, mis takistavad kaasaegse põllumajandustehnoloogia importi.

Tarnepuudus ja hinnatõus

Praegune olukord on murettekitav. Valju Telepolis Toiduhinnad on Venemaal üldiselt järsult tõusnud; toiduainesektori inflatsioon on 12,66 protsenti. Eriti murettekitav on kartuli hinna areng: eelmisel aastal tõusis hind 92 protsenti. Hinnad on alates maist jätkanud tõusu, avaldades survet majapidamistele, sest 34,6 protsenti Venemaa sissetulekust kulutatakse toidule, mis on kõrgeim näitaja alates 2008. aastast. Inflatsiooni ja sanktsioonide tõttu on ka reaalpalgad langenud 12 protsenti.

Valgevene president Aleksandr Lukašenka kinnitas, et tema rahvas ei suuda piisavalt kartuleid tarnida, kuna kogu eelnev saak on juba Venemaale müüdud. Kahanevate kartulivarude kompenseerimiseks kutsub Lukašenka nüüd Valgevenes üles suurendama kartulikasvatust.

Ukraina sõja tagajärjed

Venemaa põllumajanduse struktuurseid probleeme süvendab veelgi käimasolev sõda Ukrainas. Tööjõu mobiliseerimine rindele on toonud kaasa terava põllumajandustöö puuduse, samal ajal kui valitsuse toetusprogramme on sõjaliste kulutuste kasuks kärbitud. Praegu läheb Venemaa eelarvest sõjaväele 47 protsenti, põllumajandusesse investeeritakse vaid 0,3 protsenti. Seevastu EL toetab oma põllumehi aastas 58,7 miljardi euroga, mis vastab 1,2 protsendile majandustoodangust.

Lisaks on nõrgenenud kaubandussuhted läänega, mis tähendab, et Venemaal on raskusi toiduainete importimisega. Ukraina konflikti taustal vähendas riik aastaga oma kartuliseemnete importi 93 protsenti. Toidukriis võib veelgi süveneda, kuna Valgevene on tarnepuuduse probleemi lahendamiseks tühistanud ka EList puu- ja köögiviljade impordikeelu.

Vladimir Putini kinnitatud kartulikriisil on Venemaa ühiskonnale kaugeleulatuvad tagajärjed. Kartul on Venemaal nisu järel tähtsuselt teine ​​põhitoit ja see on paljude majapidamiste ellujäämiseks ülioluline. Suur osa elanikkonnast sõltub suuresti sellest põhitoidust, mistõttu on praegune olukord tõsine väljakutse kõigile Venemaa kodanikele.