Suche
Mein Konto
Putini kartulikriis: aastate kallimad hinnad ja dramaatilised kitsaskohad!
Venemaa majandus on Ukraina kriisi tõttu kokkuvarisemise äärel. Kartulihinnad tõusevad järsult, samas kui sanktsioonid ja viljapuudus halvendavad olukorda.
Putini kartulikriis: aastate kallimad hinnad ja dramaatilised kitsaskohad!
30. mail 2025 seisab Venemaa ja eeskätt president Vladimir Putin silmitsi tõsise kriisiga, millel on kaugeleulatuvad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks on ebaõnnestunud ja järgmine kõnelustevoor võiks toimuda kõige varem 2. juunil. Selle ebastabiilse olukorra keskel tunnistab Putin riigitelevisioonis murettekitavalt: "Meil ei ole piisavalt kartuleid."
Kartulikriis Venemaal on mitme teguri tagajärg. Pärast saagikoguste 12% langust vaid 7,3 miljoni tonnini 2024. aastal, mis on 1,2 miljonit tonni alla tegelike vajaduste, on põhikultuuride hinnad plahvatuslikult tõusnud. Kartuli hind tõusis mullu 92% ja 2025. aasta mais uskumatud 166,5% võrreldes eelmise aastaga. See on eriti murettekitav, kuna kartulit peetakse Venemaal nisu järel üheks kõige olulisemaks põhitoiduaineks.
Kartulikriisi põhjused
Selle kriisi põhjused on keerulised. Ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu kevadkülm ja põud, on saagikust drastiliselt vähendanud. Lisaks viis 2023. aasta rekordiline saak, mis viis hindade kokkuvarisemiseni, selleni, et paljud põllumehed vähendasid oma pindala. Ukraina sõda tõi kaasa ka tööjõupuuduse, sest palju noori mehi saadeti rindele.
Lisaks avaldavad lääne sanktsioonid survet Venemaa põllumajandusele, eriti mis puudutab juurdepääsu kaasaegsele põllumajandustehnoloogiale. Seemneimpordi drastiline 93% langus vaid ühe aastaga on olukorda veelgi teravdanud. Kõigist jõupingutustest hoolimata on Venemaaga traditsiooniliselt tihedaid sidemeid pidav Valgevene kriitilise olukorra tõttu tühistanud puu- ja köögivilja impordikeelu EList.
Toidukriisi juhtimine
Toiduainete hinnatõus, mida märgitakse 12,66%-lise toiduinflatsiooniga, mõjutab oluliselt elanikkonna ostujõudu. Kartul on eluliselt tähtis paljudele Venemaa vaesematele leibkondadele, kes kulutavad keskmiselt 34,6% oma sissetulekust toidule. Inflatsioon ja sanktsioneeritud majandustingimused on reaalpalka vähendanud 12%.
Võrdluseks, EL, mis toetab oma põllumehi aastas 58,7 miljardi euroga, on saagikatkestusi paremini pehmendanud. Kui EL-is oli saagikuse langus keskmiselt vaid 4,7%, siis Venemaal on langus märksa tugevam – 12%. See toob esile Venemaa põllumajanduse struktuursed probleemid, mida süvendasid veelgi Ukraina sõda ja sellega seotud ajateenistus.
Unikaalsel mööndushetkel käsitles Putin Venemaa kartulitarnete rasket olukorda. Selline olukord on osa järjekordsest Venemaa põllumajandusmajanduse ebaõnnestumiste mosaiigist, samal ajal kui riigieelarvest 47% läheb sõjaliseks tegevuseks ja vaid 0,3% põllumajandusele. Kartulikriisist ülesaamise väljakutse võib saada Venemaa ühiskonnale saatuslikuks.