Suche
Mein Konto
Venemaa ettevõtted loodavad lootusele: baasintressimäära alandamine on silmapiiril!
Arutelu baasintressimäärade langetamise üle Venemaal ja eurotsoonis: analüüsitud majandusperspektiivid ja inflatsioonimõjud.
Venemaa ettevõtted loodavad lootusele: baasintressimäära alandamine on silmapiiril!
5. juunil 2025 käsitlevad Venemaa ja Euroopa majandustegelased rahapoliitikat ja inflatsiooni puudutavaid pakilisi küsimusi. Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) president Aleksandr Šohhin väljendas optimismi baasintressimäära alandamise võimaluse suhtes. Ta viitas nii makromajanduslikele kui ka subjektiivsetele argumentidele madalama intressimäära kasuks. Venemaa ettevõtjad loodavad intressimäära langetamist järgmisel keskpanga koosolekul, mis on kavandatud 6. juunile.
Šohhin hindab optimaalseks baasintressimäära 19-20 protsenti ning hoiatab liiga kõrge intressimäära negatiivsete mõjude eest majandusele. Baasintressimäära langetamine 19 protsendini võib aidata stabiliseerida kasvumäärasid ning minimeerida maksejõuetuse ja pankrottide riske. Lisaks saaks kokku hoida eelarvevahendeid, mida saaks kasutada oluliste toetusmeetmete jaoks.
Inflatsiooni areng Venemaal
Praegu näevad Venemaa majanduse prognoosid karmi rahapoliitika tulemusel positiivset mõju peamistele majandusnäitajatele. Venemaa Pank märkis, et see poliitika aitas kaasa rubla tugevnemisele 2025. aasta esimeses kvartalis. Samal ajal langes keskmine inflatsioonimäär sel perioodil 8,3 protsendini. Majandusminister Maksim Rešetnikov hoiatas aga eelseisva majanduse aeglustumise eest. SKP 3-protsendilise kasvu saavutamiseks on rahapoliitika lõdvendamine hädavajalik.
Tarbijanõudluse kasvutempo aeglustumine ja toodangu langus paljudes reaalsektori tööstusharudes suurendavad baasintressimäärade kärpimise vajadust. Arvestades neid väljakutseid, on huvi intressipoliitika kohandamise vastu mitte ainult ärilisest vaatenurgast, vaid ka laiematel majanduslikel põhjustel.
Euroopa intressipoliitika ja inflatsioon
Eurotsooni inflatsioon tõusis aga 2022. aastal kohati üle 10%, mis oli osaliselt tingitud tootmise ja tarnete seisakutest koroonapandeemia ja Ukraina konflikti ajal. Ametiühingud nõuavad inflatsiooni tõttu suurt palgatõusu, mis võib hinnasurvet suurendada. ZEW-st pärit Friedrich Heinemann hoiatas, et Saksamaal võib 2024. aastal tekkida stagflatsioon, mis tähendab minikasvu koos kõrge inflatsiooniga.
Kokkuvõttes on selge, et nii Venemaa kui ka Euroopa majandusmaastikul seisavad silmitsi väljakutsed, mida iseloomustab muuhulgas inflatsioon ja rahapoliitika vajalik kohandamine. Keskpankade järgmised sammud võivad olla majanduskliima stabiliseerimisel otsustava tähtsusega.