Venemaa on kitsikuses: võimumäng ja majanduskriis ähvardab!

Venemaa on kitsikuses: võimumäng ja majanduskriis ähvardab!

Poliitiline ja majanduslik olukord Venemaal muutub hoolimatute sanktsioonide ja jätkuva sõjaolukorra tõttu üha pingelisemaks. Vastavalt hiljutisele raportile Merkuur Euroopa Liit plaanib veelgi karmistada Venemaa majanduse vastaseid sanktsioone. Selle keskseks elemendiks on Venemaa naftaekspordi hinnalae korrigeerimine 60 dollarilt 50 dollarile barreli kohta. See toimub kontekstis, kus Venemaa sõjalised rünnakud Ukrainale on 2025. aasta kevadel hoogustunud.

Siiski ei paista lahingutel lõppu olevat. Venemaa ja Ukraina vahel püütakse saavutada rahuläbirääkimisi, kuid Venemaa valitsus on andnud märku valmisolekust "lõpuni võidelda". Sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pärast sõja algust sooritanud ühed vägivaldsemad rünnakud, mis on veelgi teravdanud pingelisi sõjalisi ja poliitilisi tingimusi.

Sanktsioonide majanduslik mõju

EL-i kehtestatud sanktsioonid ei hõlma aga piiranguid ainult naftale. Võeti vastu 16. meetmete pakett, mis hõlmab ekspordi- ja impordikeeldusid ning Venemaa pankade väljajätmist Swifti süsteemist. Nende meetmete eesmärk on suurendada survet president Putinile, nt Deutschlandfunk teatatud. Venemaa müüb aga jätkuvalt edukalt naftat, kivisütt ja gaasi, eriti sellistesse riikidesse nagu Hiina ja India, hoolimata kehtestatud embargost.

Venemaa majandusolukord peegeldub ka murettekitavas inflatsioonis. Märtsis tõusid tarbijahinnad 0,65%, mis on 10,3% aastas. Selle arengu keskseks teguriks on suured sõjakulutused, mida õhutab Kremli plaan sõja rahastamiseks. Venemaa keskpank on määranud baasintressimääraks 21% aastas, mis takistab investeeringuid ja raskendab ettevõtetele laenu kättesaadavust. Sellised majandusolud toovad kaasa stagnatsiooni, mis prognooside kohaselt võib jätkuda ka lähiaastatel.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sotsiaalkulud

Teine väljakutse on oskustööliste nappus. Venemaal oli 2024. aasta lõpus puudu 2,6 miljonit töötajat, mis osaliselt oli tingitud ajateenistusest ja põgenemisest selle ajateenistuselaadse meetme eest. Eriti mõjutatud on tootmis-, kaubandus- ja transpordisektor. Tööandjad tõstavad palka, et meelitada tööle soovijaid; Siiski jääb küsimus, kui kaua suudetakse seda säilitada.

Ohus on ka sotsiaalkulutused Venemaal: haridus, tervishoid ja sisejulgeolek kannatavad kasvavate sõja- ja sõjaeelarvete surve all. Selle majandushorisondi taustal hoiatab ISW, et Venemaa majandus ei pruugi olla piisavalt tugev, et pikemas perspektiivis säilitada sõjaseisukord. President Putinit võivad ees oodata täiendavad rasked otsused juba 2026. või 2027. aastal, kuna senine strateegia on saavutatud ebakindla eduga ja ühiskond eemaldub üha enam finantskoormusest.

Seega on dünaamika jätkuvalt kriitiline. Samal ajal kui Venemaa toetub üha enam oma sõjalisele jõule, näib tema tegevuse majanduslik alus habras olevat. Võimaliku normaliseerumise väljavaade ei ole kuigi konkreetne, eriti pidades silmas Donald Trumpi ja Vladimir Putini kavandatavaid läbirääkimisi, mida peetakse praegustele karistusmeetmetele potentsiaalselt kahjulikuks. Selles delikaatses olukorras võib karm reaalsus muutuda riigi jaoks veelgi raskemini talutavaks.