Venemaa väetiseeksport: oht Saksamaa põllumajandusele?

Venemaa väetiseeksport: oht Saksamaa põllumajandusele?

EL-i sõltuvus Venemaa väetiseimpordist kasvab ja sellel võivad olla märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed. Kuidas Merkuur aruannete kohaselt hakkab Venemaa oma väetiseekspordi kaudu Euroopa põllumajanduses üha olulisemat rolli mängima. Import Venemaalt kasvas 2024. aastal üle 33% 6,2 miljoni tonnini, enam kui 2,2 miljardi euro väärtuses. Eksperdid hoiatavad, et see kasvav eksport on juba toonud kaasa Euroopa Liidu riskantse sõltuvuse Venemaa väetistest.

Ebakindlus toormeturgude suhtes suureneb, eriti kuna Venemaa nafta- ja gaasitulud on langenud. Sellegipoolest jääb väetisekaubandus riigile oluliseks sissetulekuallikaks, mille maksutulu on sellelt ärilt hinnanguliselt 550 miljonit eurot. Saksa ettevõtted väljendavad muret võimalike tulevaste sõltuvusstsenaariumide pärast. Eelkõige Saksamaa põllumajandus näeb end tootmiskulude vähenemise ja kasvava sõltuvuse all.

Majandussurve ja hindade tõus

Mineraalväetiste hinnad tõusid märgatavalt pärast seda, kui Venemaa hakkas rohkem oma tooteid EL-i eksportima. Kunstväetise hind oli enne Ukraina konflikti 250 euro ringis tonnist ja tõusis kuni 1000 euroni. Selle arengu taga on eelkõige kõrged maagaasihinnad, kuna 90 protsenti kunstväetistest on valmistatud maagaasist. Samal ajal kui väetiste hinnad tõusevad, on nisu hinnad langenud, muutes põllumeeste olukorra veelgi keerulisemaks. Kuidas päevauudised Ameerika Ühendriikides vajavad taimed, nagu nisu, kõrge valgusisalduse ja hea kleepuvuse tagamiseks palju kunstväetist.

Teine aspekt on Euroopa Liidu reaktsioon. Poliitikakujundajad kaaluvad Venemaa majanduse nõrgendamiseks Venemaa väetiste impordi tollimaksude tõstmist. Sellegipoolest ei ole tariifid vastuolus ülemaailmsete toiduga kindlustatuse huvidega. EL-i riigid seisavad nüüd silmitsi väljakutsega vähendada sõltuvust Venemaa väetisetootjatest, samal ajal kui kodumaine tootmine kannatab kõrgemate tööjõukulude ja rangemate keskkonnaeeskirjade tõttu.

Venemaa ettevõtete roll ja turu allalöömine

Venemaa väetisetootjad on oma turuosa ELis kiiresti suurendanud. Nende käes on juba ligi kolmandik ELi väetiseturust. Sellised ettevõtted nagu EuroChem, millel on Peterburis väetise tehas, on otseselt seotud sõjategevusega. Muuhulgas tarnis EuroChem laskemoonatehastele 38 000 tonni lämmastikhapet. See tõstatab küsimuse, mil määral saab neid ettevõtteid vastutusele võtta.

Euroopa väetisetootjate tootmisvõimsus langes pärast Ukraina sõda. SKW Piesteritz teatab, et kasutusmäär on vaid 50–60 protsenti. Paljud Euroopa tootjad kardavad, et Venemaa dumpinguhinnad sunnivad neid turult lahkuma. Vaatamata nendele väljakutsetele on Venemaa väetistega kauplemine endiselt seaduslik, nii et kaubavedajad saavad regulaarselt vedada 5500 tonni väetist Bremenisse Saksamaale, nagu hiljuti juhtus.

Praegust arengut silmas pidades on nii EL-i kui ka Saksamaa poliitikud surve all määratlema tõhus sanktsioonirežiim Venemaalt pärit väetiseekspordi vastu. Arvestades keerulisi geopoliitilisi väljakutseid, on Venemaa väetise tulevane roll Euroopa põllumajanduses otsustava tähtsusega.