Venemaa finantskriis: Putin sekkub kodanike säästudesse!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Venemaa majandus võitleb Ukraina konfliktis suurte kulutuste, inflatsiooni ja sanktsioonidega. Eksperdid hoiatavad kriiside eest.

Russische Wirtschaft kämpft mit hohen Ausgaben, Inflation und Sanktionen im Ukraine-Konflikt. Experten warnen vor Krisen.
Venemaa majandus võitleb Ukraina konfliktis suurte kulutuste, inflatsiooni ja sanktsioonidega. Eksperdid hoiatavad kriiside eest.

Venemaa finantskriis: Putin sekkub kodanike säästudesse!

Venemaa seisab silmitsi 2025. aastal jätkuva Ukraina konflikti tõttu märkimisväärsete rahaliste koormustega. President Vladimir Putini varud on suure pinge all, samal ajal kui riigi nafta- ja gaasisektor kannab suuri kahjusid. Vastavalt aruandele fr.de Käivad jutud, et Vene riik võiks võtta otsese juurdepääsu kodanike säästudele.

Sberbanki finantsanalüüsi juht Mihhail Matownikov selgitas, et kogumishoiuste intressidest piisaks ilmselt kõigi Venemaal müümata elamuprojektide rahastamiseks. Riigi suurim riigile kuuluv laenuandja Sberbank kannatab lääneriikide sanktsioonide all, mille tulemusena on ta SWIFTi pangandussüsteemist välja arvatud. Lisaks tõusis Venemaa inflatsioonimäär 2025. aasta veebruaris 10,1 protsendini, tähistades neljandat järjestikust tõusu. Keskpank jätab baasintressimäära 21,0 protsendile, president Putin nõuab aga madalamat intressimäära.

Suured kulutused julgeoleku- ja kaitsesektorile

Venemaa sõjalised kulutused on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, analüüsis newsukraine.rbc.ua näitab. 2021. aasta 5,9 triljonilt rublalt kasvasid kulutused julgeolekule ja kaitsele 2025. aastaks 16,9 triljoni rublani, mis moodustab 41% kogu föderaaleelarvest. See areng toob kaasa inflatsiooni tõusu, kuna majandusse pumbatakse lisaraha, samal ajal kui tootmine tsiviilsektoris väheneb.

Majapidamiste sotsiaalkulutusi vähendati oluliselt. Sõjaväelased saavad nüüd ühekordset tasu 400 000 rubla ja kuupalka vähemalt 195 000 rubla. Vigastuste korral hüvitatakse sõduritele olenevalt vigastuse raskusest 100 000 kuni 3 miljonit rubla. Vaatamata suurtele kulutustele seisab Venemaa ees ka 1,2 triljoni rubla suurune eelarvedefitsiit.

Need majanduslikud väljakutsed tulevad lääne rangete sanktsioonide kontekstis. Kuigi Venemaa ekspordib jätkuvalt 4-5 miljonit barrelit naftat päevas, on nafta ja gaasi ekspordist saadav tulu sõja algusest saadik järsult langenud. 2025. aastal vähenevad tulud nafta puhul 24% 166 miljardi dollarini ja gaasi puhul 66% 42,5 miljardi dollarini.