Venemaa nafta- ja gaasitulud kukuvad dramaatiliselt – mis nüüd saab?

Venemaa nafta- ja gaasitulud kukuvad dramaatiliselt – mis nüüd saab?

Venemaa majandus on tohutu surve all, kuna nafta ja gaasi müügist saadav tulu on järsult langenud. Lääne sanktsioonidel on tuntav mõju, samal ajal kui Saksamaa uus föderaalvalitsus Friedrich Merzi juhtimisel üritab USA-d veenda lisasanktsioone kehtestama. Teatatud sarnaselt fr.de tulude vähenemise kohta, mis seab Venemaa eelarve planeerimisele olulise koormuse.

2025. aasta esimeses kvartalis ulatusid Venemaa gaasi- ja naftafirmade kasumid ligikaudu 790 miljardi rublani (umbes 10 miljardit USA dollarit), mis on drastiline langus võrreldes aasta varasemaga, mil need olid 1,4 triljonit rubla (umbes 18 miljardit USA dollarit). Eriti murettekitav on naftamüügist saadava tulu vähenemine, mis langes 2024. aasta maist kuni 2025. aasta maini umbes 35 protsenti. Vene Uurali sordi barreli hind langes samal perioodil aasta alguse 66 dollarilt vaid 52 dollarile 2025. aasta mai lõpus.

Eelarve olukord ja eksport

Nafta ja gaas on Venemaa kõige olulisemad ekspordiartiklid ning annavad olulise panuse valitsuse tuludesse. 2023. aastal olid ülekaalus peamised tuluallikad: toornafta (122 miljardit dollarit), rafineeritud nafta (52,1 miljardit dollarit), maagaas (39 miljardit dollarit), söebrikett (27,2 miljardit dollarit) ja kuld (13,6 miljardit dollarit). Venemaa on väidetavalt investeerinud varilaevastikku, et vältida sanktsioone ja jätkata nafta eksporti, kuigi selle laevastiku kasutuselevõtt on viimastel kuudel vähenenud.

Fossiilkütuste eksporditulu langes 2025. aasta märtsist aprillini kuus protsenti, hoolimata suurenenud ekspordimahtudest. See läheb vastuollu Venemaa valitsuse plaanidega, mis algselt eeldasid naftahinnaks umbes 70 dollarit barreli kohta. Praeguste turuarengute tõttu on 2025. aasta eelarvet tulnud juba korrigeerida, sest puudu on üle 15 miljardi dollari.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja edasised arengud

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hoiatab ka ülemaailmse naftanõudluse aeglustumise eest. Suunatud sanktsioonide kontekstis kerkivad läänes esile üleskutsed Venemaa-vastaseks karmimaks tegutsemiseks. Kuus EL-i riiki nõuavad G7 60-dollarilise Vene nafta hinnalae karmistamist, et vähendada Venemaa tulusid, mida kasutatakse Ukraina-vastase sõja rahastamiseks.

G7 riigid on kehtestanud Venemaa toornafta ja rafineeritud toodete piirhinnad meritsi transportimisel. EL-i riigid rõhutavad nafta ekspordituludele suunatud meetmete tähtsust, et vähendada Venemaa peamist sissetulekuallikat. Huvitavalt teatatud n-tv.de et Venemaa suutis 2024. aastal kasvatada nafta- ja gaasimüügist saadavat tulu enam kui 26 protsenti 11,13 triljoni rublani (107 miljardi euroni), pärast seda, kui tulud langesid 2023. aastal naftahinna languse ja gaasiekspordi languse tõttu 24 protsenti.

Kokkuvõttes on Venemaa majanduse olukord jätkuvalt pingeline, sest vaatamata ajutisele tulude kasvule on struktuursed probleemid ja välissurve, mis ohustavad finantsolukorra stabiilsust.