Venemaa majandus on äärel: ähvardavad massilised pankrotid!

Venemaa majandust seisab silmitsi ettevõtete pankrottide arvu eelseisva massilise kasvuga. Keskne tegur on Vladimir Putini üleminek sõjamajandusele, mis on olemasolevaid probleeme veelgi teravdanud. Kõrge inflatsioon sunnib Venemaa keskpanka tõstma baasintressimäära 21 protsendini, samas kui prognoosid näitavad, et seda võidakse tulevikus tõsta 25-30 protsendini.

Intresse maksis 2024. aasta lõpus üle 20 protsendi tootmisettevõtetest, mis moodustas üle kahe kolmandiku nende maksueelsest kasumist (EBIT). Lisaks langes 2024. aasta novembris ja detsembris laenuandmine peamistele tööstusharudele 30–50 protsenti, samal ajal kui laenuturult laenuvõtmine muutub üha keerulisemaks. Eksperdid hoiatavad maksejõuetuse ja vastastikuste maksejõuetuse laine eest.

Hoiatused pankrottide eest söetööstuses

Perioodil juulist 2024. aasta septembrini oli suurtel ja keskmise suurusega ettevõtetel hilinemise määr 19 protsenti ning väikeettevõtete puhul koguni 25 protsenti. Rosnefti juht Igor Setšin kritiseeris keskpanga finantspoliitikat selle negatiivse mõju pärast finantseerimiskuludele. Eriti ohustatud on kaubanduskeskused, kaitsesektor ja söetööstus.

Kaitsetööstus kannatab Lääne sanktsioonide all, mis piiravad juurdepääsu olulistele komponentidele, samas kui oskustööliste nappus paneb tööstusele lisapinget. Sergei Tšemezov hoiatas, et paljud ettevõtted võivad pankrotti minna, kui hinnad jäävad praegusele tasemele. Söetööstus seisab silmitsi suurte löökidega kahaneva nõudluse tõttu, eriti Hiinast.

Teadete kohaselt langes Venemaa kivisöe import 2024. aastal seitse protsenti 95,1 miljoni tonnini. Sellega seoses kaalub Venemaa valitsus meetmeid söetööstuse võimaliku massilise pankroti toetamiseks. Lisaks nendele majanduslikele väljakutsetele on leitud, et Venemaa majanduse vastased sanktsioonid avaldavad söetootmisele üha negatiivsemat mõju.

Enne Ukraina konflikti oli Venemaa majandus üks kolmest suurimast kivisöe eksportijast maailmas. Kui 2021. aastal oli Venemaa kivisöe turuosa EL-i impordis 46,7 protsenti, siis alates 2022. aastast kehtib Venemaa vastu EZ-söeembargo, mis keelab EL-i riikidel Venemaalt kivisütt importida. Venemaa on püüdnud oma kivisöe eksporti Aasiasse ümber suunata, kusjuures peamiseks ostjaks on tõusnud Hiina.

Kuna aga Hiina importis 2024. aastal rekordilised 543 miljonit tonni kivisütt, langes ka Venemaa kivisöe import ja pidi konkurentsivõime säilitamiseks tegema ostjatele allahindlusi. Tööstuse kogukahjum oli 2024. aasta jaanuarist septembrini 91 miljardit rubla, mis on kõigist sektoritest suurim. Analüütikute hinnangul jätkuvad probleemid söetööstuses vähemalt kaheks aastaks, samas on Lääne sanktsioonide tõttu raskustes ka LNG ja nafta kaubavahetus.

Söetööstuse jaoks tähendab see, et mõned kaevandusettevõtted on müügipuuduse tõttu juba pidanud sulgema. Majandusarengu ministeeriumil ja föderaalsel maksuteenistusel on palutud toetada raskustes olevaid kaevandustegevusi ning Vneshekonombank võiks raskustes olevaid varasid oma kontrolli alla võtta.