Venemaa majandus on äärel: majanduslangus ähvardab, Putin surve all!

Venemaa majandus on äärel: majanduslangus ähvardab, Putin surve all!

Venemaa majandus seisab silmitsi kriitilise pöördepunktiga, nagu hoiatas majandusminister Maksim Rešetnikov Peterburis rahvusvahelisel majandusfoorumil. Oma kõnes rõhutas ta, et praegune majandusolukord näitab olulist aeglustumist ning ettevõtjad on languse äärel. Sellele lisanduvad kõrged intressimäärad, mis muudavad investeeringud üha ebaatraktiivsemaks. Rešetnikovi hinnangul võivad kolmanda ja neljanda kvartali investeeringud jääda alla eelmise aasta taseme. Ta kutsus Venemaa keskpanka üles majandust rohkem toetama.

Vladimir Putin rääkis oma 20. juuni kõnes ka Venemaa majanduse olukorrast ja väljakutsetest, millega see praegu silmitsi seisab. Keskpanga juht Elvira Nabiullina aga põhjendas rahapoliitikat ja tõi välja, et majandus on vaatamata sanktsioonidele kasvanud, mille taga on peamiselt impordi ümberpaigutamise programmid ja olemasolevad kapitalireservid. Kui keskpank tõstis 2024. aasta oktoobris baasintressimäära 21 protsendini, siis hiljuti langetas ta seda 20 protsendini, et tõrjuda ähvardavat majanduslangust.

Sanktsioonide mõju

Venemaa majandus püsis pärast Ukraina konflikti algust esialgu suhteliselt stabiilsena, seda eelkõige sõjalisele tootmisele ülemineku tõttu. Kui kaitsetööstuses on laskemoona ja relvade tootmine märgatavalt kasvanud, siis tsiviilsektorid on hädas suurte kulude, personalipuuduse ja tehnilise mahajäämusega, mida rahvusvahelised sanktsioonid veelgi süvendavad. Nii ehitus- ja kinnisvarasektor kui ka autotööstus on tugevalt kannatada saanud, sest paljud Lääne ettevõtted ja tarnijad on Venemaa turult lahkunud.

Märkamata ei saa jätta ka sõjapoliitika mõju majandusele. Venemaa sõjalised kulutused kasvavad 2025. aastal eeldatavasti 25 protsenti 13,5 triljoni rublani. Need kulutused moodustavad praegu 7–8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on postsovetliku ajaloo rekord. Vaatamata energiaekspordist saadavate riiklike tulude vähenenud kasvule põhjustab valitsuse suur nõudlus teatud majandussektorites niinimetatud sõjabuumi. See areng on aga kaasa toonud ka olulise inflatsioonitõusu, mis 2024. aasta oktoobris oli 9,7 protsenti.

Tuleviku väljakutsed

Samal ajal kannatab Venemaa majandus terava tööjõupuuduse käes. Kuigi tööpuudus on suhteliselt madal, 2,4 protsenti, on paljud ametikohad täitmata. Kaitsetööstuses on alates 2023. aastast loodud ligikaudu 520 000 uut töökohta. Tootmine selles sektoris kasvab aga aeglasemalt, sest oskuste nappus ja lääneriikide sanktsioonid raskendavad uute tehaste rajamist. Seetõttu impordib Venemaa üha enam relvi sellistest riikidest nagu Iraan ja Põhja-Korea, sest tema enda toodang ei ole piisav.

2025. aasta majanduskasvu väljavaade on hinnanguliselt napp 0,5–1,5 protsenti, mis on märkimisväärne kõrvalekalle varasematest prognoosidest. Kõrgepalgaliste ja ettevõtete maksutõusud on kavas leevendada riigikassa koormust, sotsiaalkulutused aga vähenevad pensionäride arvu vähenemise tõttu. Peamine väljakutse on endiselt tasakaalustada sõjalisi vajadusi ja väga vajalikku majanduslikku stabiilsust, samal ajal kui välissanktsioonidest tulenev surve ja siseprobleemid kasvavad jätkuvalt.

Venemaa majandus on seega kriitilises punktis, mille arengut mõjutavad otsustavalt nii sisemised kui ka välised tegurid. See, kuidas Venemaa sellele pöördepunktile reageerib, on järgnevatel aastatel väga oluline.

fr.de teatab, et praegune olukord kujutab endast olulisi riske.

swp-berlin.org annab ka analüüsi Venemaa sõjaliste ja majandusstrateegiate pikaajaliste tagajärgede kohta.