Venemaa majandus kukub sanktsioonide all kokku: Putini tõemõistatus

Venemaa majandus kukub sanktsioonide all kokku: Putini tõemõistatus

Venemaa majandus on praegu tohutu surve all, eriti pärast Ukraina sõja algust. Samal ajal kui president Vladimir Putin üritab maailmale öelda, et Venemaa majandus on stabiilne ja vastupidav, annavad tegelikud numbrid murettekitava pildi. Stockholmi Üleminekuökonoomika Instituudi (SITE) raporti kohaselt on Venemaa majanduse olukord palju kriitilisem, kui valitsus kujutab. Alates sõja algusest on Euroopa riigid kehtestanud ulatuslikke sanktsioone, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa majandusbaasi ja suurendada survet Kremlile. Kokku on EL vastu võtnud 16 sanktsioonipaketti ning juba on koostamisel 17. pakett, et Venemaa ei saaks jätkuvalt energiaekspordist kasumit.

Sanktsioonid on suunatud eelkõige Venemaa peamistele sissetulekuallikatele, nafta-, gaasi- ja söeekspordile. Need meetmed ei paista aga olevat oodatust tõhusad, sest Venemaa jätkab embargost hoolimata energiaressursside müüki – peamiselt sellistesse riikidesse nagu Hiina ja India. Märkimisväärne osa Venemaa naftast siseneb Euroopasse välismaiste tankerite kaudu, mis viitab varilaevastikule. Venemaa saavutas eelmisel aastal ka rekordilise veeldatud maagaasi (LNG) müügi EL-i, mis tõi riigikassasse täiendavalt kaheksa miljardit eurot. Planeeritud veeldatud maagaasi impordikeelud peaksid aga jõustuma alles 2027. aastal, mis on praegu Venemaa majandusele kasulik.

Majanduslik stabiilsus või illusioon?

Vaatamata lühiajalisele kolmeprotsendilisele majanduskasvule püsib Venemaa elanike heaolu stagnatsioon. Sisemajanduse koguprodukti kasv ei võrdu elukvaliteedi paranemisega. Pigem langevad valitsuse kulutused sotsiaalvaldkonnale, haridusele ja tervishoiule, samal ajal kui sõjaliste ja sõjakulude rahastamine suureneb. SITE-i juht Torbjørn Becker on leidnud, et Venemaa tegelik eelarvepuudujääk on tõenäoliselt kaks korda suurem kui ametlikult teatatud kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT).

Analüütikud hoiatavad ka Venemaa majanduse struktuursete nõrkuste eest, mis viitavad pikaajalistele probleemidele. Kõrget inflatsioonimäära, mis on ametlikult 9-10 protsenti, peavad eksperdid ebausaldusväärseks. 2025. aasta jaanuaris oli inflatsioon juba 9,9 protsenti, mis tekitas märkimisväärset muret. Finantssanktsioonid on muutnud Venemaa jaoks rahvusvaheliselt finantsturult laenu võtmise keerulisemaks, tõstes hindu veelgi ja teravdades niigi pingelist majandusolukorda.

Rahvusvahelise isolatsiooni tagajärjed

Rahvusvaheline isolatsioon ja ranged finantssanktsioonid tähendavad, et Venemaa majandus ei kaota mitte ainult innovatsiooni, vaid tal on raskusi ka kvalifitseeritud tööjõu leidmisega. Elektrooniliste komponentide ja tarkvara nappus on igapäevane, samal ajal kui ettevõtted on sõjamajanduse tõttu suure surve all. Venemaa majanduslik fookus on tugevalt Ukraina sõjal ja sellega seotud riigi investeeringutel kaitsesse. Need investeeringud ei ole aga jätkusuutlikud ja sõltuvad kriitiliselt sõja edenemisest.

Otsus Istanbulis, kus toimuvad üliolulised arutelud võimalike rahuläbirääkimiste üle, võib tuua lootuskiire. Samuti on EL-i Komisjon andnud märku, et soovib veelgi piirata Kremli võimet jätkata sõda Ukrainas. Trumpi plaanitud läbirääkimised Putiniga relvarahu üle võivad aga õõnestada senist sanktsioonide strateegiat ja seada ohtu rahvusvahelised püüdlused vähendada Venemaa mõju selles piirkonnas.