Võla olukord globaalses lõunas: erasektor kui peamine võlausaldaja (82 tähemärki)
Globaalne lõuna on põhjapoolsetele võlausaldajatele suurtes võlgades – uued andmed näitavad murettekitavat olukorda. Nõutakse meetmeid võlakriisi leevendamiseks. #Võlakriis #GlobalSouth #Võlg

Võla olukord globaalses lõunas: erasektor kui peamine võlausaldaja (82 tähemärki)
Misereori ja Erlassjahr.de liidu avaldatud 2024. aasta võlaaruanne näitab murettekitavat pilti võlaolukorrast paljudes globaalse lõunapiirkonna riikides. Vaadeldavast 152 riigist on 130 võlaolukord "vähemalt veidi kriitiline" ja 24 on klassifitseeritud "väga kriitiliseks". See näitab murettekitavat kasvu võrreldes pandeemiaeelse perioodiga, mil kriitiliselt võlgu olevat peeti vaid 37 protsenti riikidest. Suurimad võlad on sellistel riikidel nagu Pakistan, Sri Lanka ja Liibanon.
Võlausaldajate struktuur hõlmab era-, mitmepoolseid ja kahepoolseid avalik-õiguslikke võlausaldajaid. Eravõlausaldajatel, sealhulgas kindlustusseltsidel ja investeerimisfondidel, on suurem osa nõuetest riigi võlgnike vastu globaalses lõunas. Samuti on olulised mitmepoolsed võlausaldajad, nagu IMF ja Maailmapank. Rõhutatakse, et kõik võlausaldajad, eriti eraisikud, peaksid globaalse lõuna riikide toetamiseks kohustuslikus korras osalema võlakergenduses.
Suur riigivõlg toob kaasa drastilisi meetmeid, nagu kokkuhoiupoliitika, mis omakorda mõjutavad põhilisi sotsiaalteenuseid. Sellistes riikides nagu Sri Lanka kasvab selliste meetmete tõttu alatoitumus, koolist väljalangevus ja noorte töötus. Rõhutatakse, et kokkuhoiupoliitika mõjutab eriti tugevalt haavatavaid rühmi, nagu naised ja lapsed. Kriitika keskmes on kasumi erastamine ja kulude sotsialiseerimine eravõlausaldajate poolt.
Võlaaruanne kutsub üles võlakergenduspoliitika mehhanisme ümber kohandama, et võtta arvesse mõjutatud riikide pikaajalisi arenguväljavaateid. Selgitatakse, et praegused meetmed ei ole olukorra lahendamiseks piisavad. Föderaalvalitsusele antud soovitusi järgida koalitsioonilepet ja keskenduda võlakergendusele peetakse vajalikuks sammuks võlakriisist ülesaamisel.