Areneva majandusega riigid maksavad võlgade eest rekordsummasid – eksperdid nõuavad igakülgset võlgade leevendamist
Võlg globaalses lõunas rekordtasemel: aruande kohaselt maksavad arengumaad välismaistele võlausaldajatele üle miljardi dollari päevas. Kriitiline olukord nõuab terviklikke meetmeid. #Võlakriis #Arenguabi #Võlade kustutamine

Areneva majandusega riigid maksavad võlgade eest rekordsummasid – eksperdid nõuavad igakülgset võlgade leevendamist
Värske raporti kohaselt on arengumaade ja tärkava turumajandusega riikide võlateeninduse tase kõrgeim. Misereori ja erlassjahr.de tänavuse võlaaruande kohaselt maksavad globaalse lõunapiirkonna võlgades olevad riigid välismaistele võlausaldajatele üle miljardi USA dollari päevas. Kogu maailmas uuritud 152 riigist on 130 vähemalt veidi kriitiliselt võlgu, kusjuures 45 riiki kulutavad võlateenindusele üle 15 protsendi valitsuse tuludest.
Aruandest selgub, et üle 3,3 miljardi inimese elab riikides, kus kulutatakse rohkem võlgade tasumisele kui haridusele ja tervishoiule. Enne COVID-19 pandeemiat oli kriitilises või väga kriitilises võlaolukorras 37 protsenti küsitletud riikidest, praeguse 55 protsendiga. Misereori ekspert Klaus Schilder rõhutab, et igakülgne võlakergendus on võimalik lahendus võlakriisist ülesaamiseks.
Erlassjahr.de poliitiline koordinaator Kristina Rehbein heidab võlausaldajate puhta kasumihuvi asemel pilgu inimõiguste aspektide olulisusele võlgnikest riikides. Lisaks kutsutakse föderaalvalitsust üles võtma meetmeid eravõlausaldajate kaasamiseks võlgade leevendamisse ja edendama võlgade leevendamist kliimakaitse rahastamise tugevdamise vahendina.
Arenguminister Svenja Schulze hoiatab ülemäärase võlakoormuse mõju eest maailmamajanduse stabiilsusele ning kutsub üles leidma kiireid ja jätkusuutlikke lahendusi. Hiinat nimetatakse vaeste riikide suurimaks riigivõlausaldajaks, kuigi tugevdada tuleks ka eravõlausaldajate kaasamist. Hoolimata võlaolukorra mõningasest paranemisest mõnes riigis, jääb võlaseisund eeldatavasti pingeliseks ilma leevenduse või vähendamiseta, eriti arvestades pandeemiajärgset aeglustumist majanduskasvu.