Langevad fikseeritud hoiuse intressimäärad ja odavnevad kinnisvaralaenud – finantseksperdid näevad trendi pöördumise algust

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

www.merkur.de raporti kohaselt saavad säästjad fikseeritud intressimääraga vähem raha. Praegused fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda taas langenud, kuigi üldine tase püsib kõrgel. Kinnisvaralaenud seevastu peaksid muutuma odavamaks. Võrdlusportaali Verivox praegused arvud näitavad, et fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda üle pika aja langenud. Kui novembri alguses said säästjad kaheaastase tähtajaga 10 000 euro eest keskmiselt 3,39 protsenti, siis 11. detsembri seisuga oli see “vaid” 3,35 protsenti. Kuigi tasemed on endiselt kõrged ja praegune mõju tarbijatele on juhitav, võib see viidata suundumuse pöördumisele. Trend näitab...

Gemäß einem Bericht von www.merkur.de, Sparer erhalten weniger Geld bei Festverzinsung. Die aktuellen Festgeldzinsen sind erstmals wieder gesunken, wobei das Niveau insgesamt noch hoch bleibt. Immobilienkredite hingegen sollen günstiger werden. Die aktuellen Zahlen des Vergleichsportals Verivox zeigen, dass die Festgeldzinsen erstmals seit langer Zeit wieder gesunken sind. Anfang November erhielten Sparer für 10.000 Euro mit einer Laufzeit von zwei Jahren im Schnitt noch 3,39 Prozent, während es zum Stichtag 11. Dezember „nur“ noch 3,35 Prozent waren. Obwohl das Niveau noch hoch ist und die aktuellen Auswirkungen für Verbraucher überschaubar sind, deutet dies möglicherweise auf eine Trendwende hin. Der Trend zeigt …
www.merkur.de raporti kohaselt saavad säästjad fikseeritud intressimääraga vähem raha. Praegused fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda taas langenud, kuigi üldine tase püsib kõrgel. Kinnisvaralaenud seevastu peaksid muutuma odavamaks. Võrdlusportaali Verivox praegused arvud näitavad, et fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda üle pika aja langenud. Kui novembri alguses said säästjad kaheaastase tähtajaga 10 000 euro eest keskmiselt 3,39 protsenti, siis 11. detsembri seisuga oli see “vaid” 3,35 protsenti. Kuigi tasemed on endiselt kõrged ja praegune mõju tarbijatele on juhitav, võib see viidata suundumuse pöördumisele. Trend näitab...

Langevad fikseeritud hoiuse intressimäärad ja odavnevad kinnisvaralaenud – finantseksperdid näevad trendi pöördumise algust

Vastavalt aruandele www.merkur.de, hoiustajad saavad fikseeritud intressimääraga vähem raha. Praegused fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda taas langenud, kuigi üldine tase püsib kõrgel. Kinnisvaralaenud seevastu peaksid muutuma odavamaks.

Võrdlusportaali Verivox praegused arvud näitavad, et fikseeritud hoiuse intressimäärad on esimest korda üle pika aja langenud. Kui novembri alguses said säästjad kaheaastase tähtajaga 10 000 euro eest keskmiselt 3,39 protsenti, siis 11. detsembri seisuga oli see “vaid” 3,35 protsenti. Kuigi tasemed on endiselt kõrged ja praegune mõju tarbijatele on juhitav, võib see viidata suundumuse pöördumisele. Trend ilmneb ka üleööraha intressimääras, mille puhul näib, et tõusutrend on saavutanud haripunkti.

Inflatsioonisurve langusest tingitud keskpankade praegused intressimurdud mõjutavad tähtajaliste hoiuste tingimusi. Inflatsioon langes hiljuti euroalal 2,4 protsendini ja USA-s 3,1 protsendini, mistõttu USA Föderaalreserv teatas juba kolmandast järjestikusest intressipausist ning teatas järgmiseks aastaks kärbetest. EKP peaks eeskuju järgima. See võib viia selleni, et pangad langetavad baasintressimäärasid planeeritust varem ja see kajastub tähtajaliste hoiuste tingimustes.

Lisaks on oodata kinnisvaralaenud odavnemist, sest pangad arvestavad juba järgmisel aastal oma tingimustesse keskpankade võimalikud intressikärped. Võrdlusportaali Check24 andmetel on 400 000 euro suuruse 10-aastase ehituslaenu praegune keskmine intress 3,34 protsenti, võrreldes oktoobri 4,02 protsendiga. See võib kaasa tuua märgatava kokkuhoiu kinnisvaralaenu kogukuludes.

Kokkuvõttes võivad need arengud viia säästjateni, kes otsivad alternatiivseid investeerimisvõimalusi, ja kinnisvaratööstust, et saada kasu odavamatest laenudest. See peaks avaldama mõju ka koguturule ja mõjutama finantssektorit.

Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de

Artikli juurde