Erimõju palgamaksule: föderaal- ja osariikide valitsused koguvad rohkem makse – finantsekspert

Erimõju palgamaksule: föderaal- ja osariikide valitsused koguvad rohkem makse

Vastavalt aruandele www.n-tv.de,

Hea nädal enne järgmist maksuprognoosi esitavad föderaal- ja osariikide valitsused septembrikuu täiendavad tulud. Üks põhjusi on aga eelmisel aastal kehtinud energiahinna ühtse määra mõju. Samal ajal on riikide sissetulekud esimesel üheksal kuul stagneerunud.

Föderaal- ja osariikide valitsused kogusid septembris taas oluliselt rohkem makse kui aasta tagasi. Kokku võtsid nad sisse 80,6 miljardit eurot, mis on 13,3 protsenti rohkem, selgub föderaalse rahandusministeeriumi kuuaruandest. Augustis oli kasv juba ligi üheksa protsenti. FDP juhitud ministeerium viitas eelmise aasta nõrkadele näitajatele, mis olid tingitud toonasest tugevast riigiabist pärast energiakriisi. Seda on nüüd näha palgamaksu ja energiamaksu jõulises tõusus. Lisaks on aga hüppeliselt kasvanud ka intressi- ja müügitulu kinnipeetavast tulumaksust saadav tulu.

Esimese üheksa kuuga kasvas maksutulu vaid 2,5 protsenti tubli 608 miljardi euroni. 2023. aastaks tervikuna prognoositakse ligi kolmeprotsendilist kasvu. Maksuekspertide uued hinnangud avaldatakse aga järgmisel neljapäeval. Siis selgub, kas foorivalitsusel on suurem rahaline tegevusruum või tuleb konsolideerimiskurssi karmistada.

Palgamaksu laekumine kasvas septembris aastaga ligikaudu 125 protsenti. Eelmisel aastal vähendas energiahinna ühtse määra maksmine selles valdkonnas maksutulu, nagu selgitas ministeerium. Toona said kõik tulumaksuga maksustatavad töötajad ühekordset väljamakset 300 eurot.

Halvad majandusväljavaated

Ainuüksi föderaalvalitsus kogus septembris makse 16,3 protsenti rohkem ja teenis tulu 35,1 miljardit eurot. Osariigid said 10,5 protsenti rohkem 36,6 miljardi euro eest. Esimese üheksa kuuga kasvas föderaalvalitsus 7,2 protsenti. Riigi maksutulu aga langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veidi, 0,5 protsenti.

Kuuaruande kohaselt on lühiajalised majandusväljavaated uuringupõhiseid juhtivaid näitajaid arvestades üldiselt "märgatavalt hägune". Põhimõtteliselt on ebakindlus tulevase majandusarengu suhtes oluliselt suurenenud. "On olemas negatiivsed riskid, eriti seoses geopoliitiliste konfliktidega," ütles rahandusministeerium.

Majandusteadlaste hinnangul Saksamaa majandus aeglustus kolmandas kvartalis. Ministeerium viitas ekspordile, mis sai augustis maailmamajanduse aeglustumise tõttu teist korda järjest märgatava tagasilöögi. Ka sisenõudlus on tagasihoidlik. Import langes ning tarbijate jätkuv vastumeelsus kajastus hotellinduse ja jaemüügisektori müügi vähenemises, jätkab ministeerium.

Nõrk majandusareng jätab jälje ka põhimõtteliselt jõulisele tööturule. Sesoonsete mõjudega korrigeeritud tööpuudus tõusis septembris taas veidi. Tööhõive on aga ajalooliselt kõrgel tasemel. Seoses inflatsioonimääraga, mis septembris baasefektide tõttu oluliselt langes 4,5 protsendini, ootab ministeerium intressimäärade languse jätkumist.