Sri Lanka on sügaval võlakriisis: finantsekspert analüüsib tausta ja vastutajaid.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Taz.de raporti kohaselt on Sri Lanka sügaval võlakriisis, mis on viimase kahe aasta jooksul süvenenud. Riigi majandus kahanes 7,8 protsenti ja vaesuse määr tõusis 25 protsendini. Sotsioloog Ahilan Kadirgamar näeb selle kriisi peamist süüd IMFi ja Maailmapanga seatud neoliberaalses arengutees. Riigi valuuta ruupia devalveeriti, mistõttu paljud importkaubad kallinesid 80 protsenti. Inimesed ei saa enam neid kaupu endale lubada. Elektrikulud on kõige vaesemate puhul kolme- või neljakordistunud. Valitsusel on...

Gemäß einem Bericht von taz.de, Sri Lanka steckt tief in einer Schuldenkrise, die sich in den letzten zwei Jahren noch verschärft hat. Die Wirtschaft des Landes schrumpfte um 7,8 Prozent und die Armutsrate stieg auf 25 Prozent an. Die Hauptschuld für diese Krise sieht Soziologe Ahilan Kadirgamar beim neoliberalen Entwicklungspfad, den der IWF und die Weltbank vorgegeben haben. Die Währung des Landes, die Rupie, wurde abgewertet, was dazu führte, dass viele Importwaren um 80 Prozent teurer wurden. Die Menschen können sich diese Waren nun nicht mehr leisten. Die Elektrizitätskosten haben sich für die Ärmsten verdreifacht oder vervierfacht. Die Regierung hat …
Taz.de raporti kohaselt on Sri Lanka sügaval võlakriisis, mis on viimase kahe aasta jooksul süvenenud. Riigi majandus kahanes 7,8 protsenti ja vaesuse määr tõusis 25 protsendini. Sotsioloog Ahilan Kadirgamar näeb selle kriisi peamist süüd IMFi ja Maailmapanga seatud neoliberaalses arengutees. Riigi valuuta ruupia devalveeriti, mistõttu paljud importkaubad kallinesid 80 protsenti. Inimesed ei saa enam neid kaupu endale lubada. Elektrikulud on kõige vaesemate puhul kolme- või neljakordistunud. Valitsusel on...

Sri Lanka on sügaval võlakriisis: finantsekspert analüüsib tausta ja vastutajaid.

Taz.de raporti kohaselt

Sri Lanka on sügavas võlakriisis, mis on viimase kahe aasta jooksul süvenenud. Riigi majandus kahanes 7,8 protsenti ja vaesuse määr tõusis 25 protsendini. Sotsioloog Ahilan Kadirgamar näeb selle kriisi peamist süüd IMFi ja Maailmapanga seatud neoliberaalses arengutees.

Riigi valuuta ruupia devalveeriti, mistõttu paljud importkaubad kallinesid 80 protsenti. Inimesed ei saa enam neid kaupu endale lubada. Elektrikulud on kõige vaesemate puhul kolme- või neljakordistunud. Valitsus on nüüdseks IMF-iga kokku leppinud 2,9 miljardi dollari suuruse laenu andmises, kuid sellega kaasnevad tingimused nagu kulutuste kärpimine ja erastamine.

Sri Lanka võlakriis on tihedalt seotud tarnekriisi ja massimeeleavaldusteni viinud hinnašokiga. President Gotabaya Rajapaksa pidi isegi 2022. aasta juulis protestide eest põgenema. Ka Hiinal on selles kriisis oma roll, kuna riik on Sri Lankal varem rahastanud paljusid projekte.

Võlg Hiinale moodustab aga vaid umbes 13 või 14 protsenti välisvõlast. Enamik võlgu koosneb kommertslaenud. Sri Lankal on raskusi selle võla teenindamisega, mistõttu riik seisab silmitsi ebakindla tulevikuga.

Arendusrahastamine ja Hiinast või rahvusvahelistest korporatsioonidest pärit projektid on globaalse lõunaosa riigid läbi kukkunud. Sri Lanka on üks esimesi riike, kes selle võlakriisi läbib. Sarnased kriisid võivad tekkida ka teistes riikides.

Ei ole selge, kuidas areneb globaalne kord seoses arengutega Bricsi riikides, nagu India ja Hiina, samuti Maailmapanga reformiplaanidega. Eks ole näha, kuidas olukord Sri Lankal areneb ja millist mõju avaldab see võlakriis teistele riikidele.

Lugege lähteartiklit saidilt taz.de

Artikli juurde