Stabiilne inflatsioon: majandusele pole kõike selget

Stabiilne inflatsioon: majandusele pole kõike selget

Kui hiljuti teatatud aprillikuu inflatsioonimäär 2,2 protsenti viitab stabiilsusele, on oluline rõhutada, et see ei tähenda inflatsiooni lõppu. See väärtus jääb euro mällu kui Saksamaa ostujõu vähenemine. Alates ühisraha kasutuselevõtust 1999. aastal on sakslased kaotanud ligi 40 protsenti oma ostujõust.

Sel kümnendil on peaaegu kõik suuremad majandused kogenud püsivat inflatsiooni, kuigi mõnel pool on see isegi oluliselt agressiivsem kui Saksamaal. Liitvabariik näitab aga negatiivset mõju ostujõu pideva vähenemise ja nõrga reaalkasvu kombinatsiooni tõttu. Prognooside kohaselt kasvab Saksamaa sisemajanduse kogutoodang 2024. aastal inflatsioonita minimaalselt.

Hiljutist inflatsiooni stabiliseerumist veidi üle Euroopa Keskpanga kahe protsendi eesmärgi ei tohiks võtta kui kõikehõlmavat. Kuigi EKP-l võib nüüd olla lihtsam intressimäärasid alandada, on ülioluline tõdeda, et odavam raha üksi majanduskasvu ei stimuleeri. “Stagflatsiooni” võimalus – stagnatsiooni ja elukalliduse tõusu kombinatsioon – jääb alles, kui ei võeta kasutusele uut dünaamikat, mis hõlmab nii majandust kui ka avalikku elu.

Kasvu kiirendamiseks peab Saksamaa keskenduma tootlikkuse suurendamisele, sest hästi koolitatud töötajate arvu suurenemisest ei piisa. Sellises teadmistepõhises majanduses nagu Saksamaa on tõhususe suurendamine võti majanduskasvu saavutamiseks, ilma et inflatsioon jõukuse kasvu ära sööks. Selgeks saama, et euro väärtuse valus ligi 40 protsendiline langus, eriti viimastel aastatel, on murettekitav meeldetuletus.