Maksuplaanid kriisi ajal: kes maksab pendelrände hüvitisi ja restorane?

Maksuplaanid kriisi ajal: kes maksab pendelrände hüvitisi ja restorane?

Rahandusministeerium Magdeburgis seisab silmitsi väljakutsega hinnata kavandatava maksusoodustuse rahalist mõju, eelkõige pendelrände soodustuse tõstmist ja toidu käibemaksu langetamist restoranides. Rahandusminister Michael Richteri (CDU) pressiesindaja selgitas, et usaldusväärsed hinnangud on võimalikud alles pärast vastavate föderaalarvete esitamist. Sellest ebakindlusest hoolimata peetakse projekte põhimõtteliselt vajalikuks, et anda Saksamaale kiiresti vajalikke kasvuimpulsse.

Siiski on tekkimas vastupanu. ZDF teatab et Süddeutsche Zeitungi uuring näitab liidumaade massilist vastupanu kavandatavatele meetmetele. Eelkõige nõutakse, et föderaalvalitsus ise rahastaks nendest seadusemuudatustest tulenevad maksukahjud. Üha olulisemaks muutub põhimõte "Kes kulutab, see peab ka maksma", mille sõnastas Roheliste erakonna rahanduspoliitika eestkõneleja osariigi parlamendis Olaf Meister.

Poliitilised reaktsioonid ja nõudmised

Kriitika tuleb erinevatest liitriikidest. Saxon Finance Minister Christian Piwarz (CDU) expresses concerns that the federal government is causing reduced revenue for states and municipalities through its legislative proposals. Berlin Finance Minister Stefan Evers (CDU) highlights the strained budget situation, while other voices, such as the SPD politician Andreas Dressel, judge the increase in the commuter allowance as a “false incentive” and do not see a priority for the VAT reduction.

Mecklenburg-Vorpommernis rõhutatakse, et seadusemuudatuse heakskiitmine sõltub föderaalvalitsuse valmisolekust kompenseerida sellest tulenevat saamata jäänud tulu. Praegune maksuprognoos näitab oodatust väiksemat tulu, mis piirab veelgi föderaal-, osariigi- ja kohalike omavalitsuste rahalist paindlikkust. Kavandatavat maksusoodustust tuleks seega vaadelda mitte ainult majandusliku stiimulina, vaid ka potentsiaalse riskina omavalitsuste eelarvetele.

Finantsmõju ja prognoosid

Kahe meetme hinnanguline tulude puudujääk võib perioodi jooksul ulatuda ligikaudu 23 miljardi euroni, millest umbes 12,5 miljardit eurot on riigi ja omavalitsuste jaoks. Rohelised riigiparlamendis nõuavad seetõttu selgeid regulatsioone tagamaks, et maksusoodustuse rakendumisel ei kanduks rahaline koorem osariikide ja omavalitsuste niigi tugevalt koormatud eelarvetele.

Föderaalvalitsuse tegelik eesmärk vähendada 2026. aastaks toitlustussektoris toidu müügimaksu seitsme protsendini põhineb rahalise elujõulisuse eeldusel. Ebakindlus kulude jaotamise ümber ja kokkuleppe puudumine föderaalvalitsuse võimaliku kulude hüvitamise osas raskendab arutelusid maksuplaanide üle ja tõstatab küsimusi sihipärase maksusoodustuse tuleviku kohta.