Elektripuudus Hollandis: Ettevõtted ootavad liitumist!
Madalmaad seisavad silmitsi elektripuudusega, mis mõjutab tuhandeid ettevõtteid ja majapidamisi. Eksperdid hoiatavad tagajärgede eest ELile.

Elektripuudus Hollandis: Ettevõtted ootavad liitumist!
Holland seisab silmitsi tõsise elektripuudusega, mille on põhjustanud kiire üleminek gaasilt elektrile. Selle arengu tulemusena seisab riik silmitsi tohutute viivitustega elektriühenduste loomisel, mis mõjutavad juba tuhandeid ettevõtteid ja majapidamisi. Vastavalt aruandele Maailm Elektrivõrguga ühendamist ootab üle 11 900 ettevõtte ja mitmed riigiasutused, sealhulgas haiglad ja tuletõrjejaamad.
Olukorda peetakse eriti kriitiliseks seetõttu, et mõnes piirkonnas on uued ühendused saadaval alles 2030. aastate keskpaigas. Üks ametnik kirjeldas probleeme nii teravana, et olukord ei olnud "kusagil mujal nii hull". Suured ootused elektrinõudlusele tulenevad ka tootmise lõplikust lõpetamisest Groningeni gaasiväljas 2023. aastal pärast maavärinaid.
Vajadus koormuse juhtimiseks
Vahepeal on Hollandi valitsus võtnud kasutusele uued meetmed energiavarustuse stabiliseerimiseks. Kasvava nõudlusega toimetulekuks võeti esmakordselt kasutusele elektrikoormuse jagamine. Kuidas Berliini ajaleht aruannete kohaselt on suurettevõtetel vajalik elektritarbimine tipptundidel, täpsemalt kella 16 vahel, täielikult lõpetada. ja 21.00. Selle eesmärk on aidata vähendada elektrivõrgu koormust.
Lisaks plaanivad võrguettevõtjad pakkuda erilepinguid, mis pakuvad kodumajapidamistele soodsamaid elektritariife, kui nad suunavad oma tarbimise mitte-tipp-ajale. Samal ajal on käimas teadlikuma energiakasutuse kampaania, et tõsta teadlikkust elektritarbimisest.
Infrastruktuuri nõuded
Puudujäägist tulenevatel väljakutsetel on tõsised majanduslikud tagajärjed. Eindhoveni linnapea Jeroen Dijsselbloem hoiatab elektritaristu vajaliku laiendamise eest, et mitte takistada tulevasi investeeringuid. Brainporti piirkond, mis on tuntud oma tipptehnoloogia poolest, on juba kannatanud võimsuse normeerimise tõttu investeeringute kaotamise tõttu.
Kaablite ja uute alajaamade rajamiseks on 2040. aastaks vaja investeeringuid hinnanguliselt ligikaudu 200 miljardit eurot. Hollandi olukorda tõlgendatakse nüüd hoiatussignaalina Saksamaale ja teistele EL-i riikidele, kes soovivad samuti oma majanduse elektrifitseerimisele üle minna.
Eksperdid hoiatavad sarnaste probleemide eest, mis võivad tekkida Saksamaal, kui võrgu laiendamist ei kiirendata. Riiklik elektrivõrgu operaator Tennet on juba hoiatanud hilinemiste eest liiniehituses Saksamaal. Föderaalne võrguagentuur hindab Saksamaa võrgu laiendamise kogukuludeks 2032. aastaks umbes 42 miljardit eurot, kusjuures pikaajalised kulud võivad 2045. aastaks tõusta 730 miljardi euroni.
Ilma võrgu kiirema laiendamiseta mõjutavad praegu Hollandis esinevad väljakutsed tõenäoliselt ka Saksamaad ja võivad ohustada majandusarengut.