Uuring näitab: ELi teadusprogrammid on Šveitsi elupäästjad!

Uuring näitab: ELi teadusprogrammid on Šveitsi elupäästjad!

Kaalul on Šveitsi konkurentsivõime ja uuenduslik tugevus. Teadustööstuste praegused uuringutulemused näitavad märkimisväärset lisandväärtust, mida ELi teadusprogrammid Šveitsi jaoks pakuvad. Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab Šveitsi teadlastel ja ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele võrgustikele ja turgudele, mis on ülioluline nii ülikoolide kui ka idufirmade, spin-off’ide, VKEde ja suurettevõtete uuendusmeelsuse jaoks. Kuna aga Šveits EL-i programmidest välja jäeti, on juurdepääs tugevalt piiratud ning olulisi muudatusi pole oodata kuni 1. jaanuarini 2025.

Probleemide illustreerimiseks näitab uuring, et ülemineku- ja täiendav föderaalne rahastamine ei suuda rahvusvahelise integratsiooni kadumist kompenseerida. Erilised väljakutsed seisavad silmitsi noorte teadlastega, kellel on raske rahvusvahelistes projektides kanda kinnitada, mistõttu nad siirduvad sageli ELi ülikoolidesse. Oluliselt kannatab ka Šveitsi teadlaste nähtavus ja võrgustumine, kuna nad on ELi koostööprojektide juhtivatelt ametikohtadelt välja jäetud.

Tagajärjed ettevõtetele ja idufirmadele

Mõju on märgatav ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele). Eriti spetsialiseerunud ekspordile orienteeritud VKEd saavad kasu ELi programmidest, mis pakuvad neile juurdepääsu teadusuuringutele ja rahvusvahelistele partnerlustele. Üheks näiteks on Genfis asuv ettevõte ID Quantique, mis on spetsialiseerunud kvanttehnoloogia lahendustele. 100 töötajaga ID Quantique oli partner EL-i uurimisprojektis Open Quantum Key Distribution (OPENQKD), mida rahastati 15 miljoni euroga. ELi programmides osalemise piirangud on aga juba toonud kaasa kahe teadustöötaja rahastamise kaotuse.

ELi Horisont 2020 programmi raames läks 25% rahastusest erasektorile, 15,4% VKEdele. Suured ettevõtted kasutavad EL-i programme oma toodete ja protsesside edasiarendamiseks ning rõhutavad väiksemate ettevõtete tähtsust. See koostöö ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult ettevõtete endi jaoks, vaid aitab tugevdada ka Šveitsi kui innovatsiooni asukohta. Teadus- ja arendustegevuses stabiilsete raamtingimuste tagamiseks on vaja poliitilist tegevust.

ELi raamprogrammid: keskne vahend

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammid on ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika peamised vahendid. Praegune programm „Euroopa horisont“ kestab aastatel 2021–2027 ja selle eelarve on ligikaudu 95,5 miljardit eurot. Šveits osales raamprogrammides piiratud õigustega kuni 1. jaanuarini 2004 ja oli osaliselt seotud programmiga Horisont 2020 kuni 2016. aasta lõpuni. Šveits osaleb praegu programmis Horisont Euroopa mitteassotsieerunud kolmanda riigina.

2023. aasta oktoobriks on Šveits Horizon Europe'is juba registreerinud 1144 projektis osalemist ja rahastamiskohustust summas 564 miljonit franki. Need arvud näitavad Šveitsi teadlaste jätkuvat huvi ja pühendumust. Hariduse, teaduse ja innovatsiooni riigisekretariaat (SERI) esindab Šveitsi ELi raamprogrammides ning määrab kindlaks strateegilised meetmed stabiilse teadus- ja innovatsioonimaastiku tagamiseks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et stabiilne partnerlus ELiga on Šveitsi innovatsioonipositsiooni kindlustamiseks hädavajalik. Kahepoolsed III programmid pakuvad võimalust teaduskoostöö püsivaks ankurdamiseks ja on oluline samm riigi konkurentsivõime seisukohalt üliolulistele ELi teadusprogrammidele sisulise juurdepääsu taastamisel.

Rahvusvahelise teaduskoostöö väljakutsed ja võimalused on mitmekesised ning jätkusuutliku uurimispaiga huvides tuleb nendega aktiivselt tegeleda. Lisateavet leiate veebisaidilt ökonoomsed ja SERI.