Teoloogid võitluses kriisiga: Hoffmann kutsub majanduse kurssi muutma!
Evangeelne teoloog Martin Hoffmann kritiseerib praegust majandussüsteemi ja kutsub üles muutma kursi ühist hüve teeniva majanduse suunas.

Teoloogid võitluses kriisiga: Hoffmann kutsub majanduse kurssi muutma!
Protestantlik teoloog Martin Hoffmann kutsub üles globaalses majandussüsteemis põhimõtteliselt ümber pöörama. Oma praeguses töös ning olemasolevate sotsiaalsete ja majanduslike struktuuride kriitilises analüüsis näeb ta inimkonda ellujäämiskriisis, mida süvendavad vägivald, sõjad, ränne ja kliimamuutused. Kuni 2023. aastani Costa Ricas töötanud Hoffmann, kes oli varem Baieri pastor ja seminari rektor, rõhutab, et praegune majandussüsteem, mis toetub suuresti kasvule ning eesmärgi-kasu arvutamise ratsionaalsusele, aitab nendele kriisidele kaasa.
Eelkõige süvendas juba olemasolevaid probleeme Ukraina sõda. Suureneva poliitilise ja sotsiaalse surve ajal näeb Hoffmann neoliberaalset kapitalismi sotsiaalse lõhestumise ja suureneva ebavõrdsuse keskse juurena. Seetõttu kutsub ta üles looma uut poliitilist raamistikku, mis suunaks majandust üldisele hüvangule, ning soovitab otsida kolmandat teed, mis ületaks senised kapitalismi ja sotsialismi kontseptsioonid.
Ühine hüve kui juhtpõhimõte
Hoffmanni üleskutsutud ümberorienteerumine peegeldub tänavu oktoobris 15. juubelit tähistavas majanduse idees ühise hüvangu nimel. Christian Felberi välja töötatud lähenemisviis seab ettevõtetele neli keskset kriteeriumi: inimväärikus, solidaarsus ja õiglus, ökoloogiline jätkusuutlikkus ning läbipaistvus ja kaasotsustamine. Ettevõtteid tuleks hinnata nende aspektide järgi, et luua bilanss üldise heaolu nimel. Hoffmann tõstab esile näiteid nagu õuevarustuse tegija Vaude ja erinevad heategevusorganisatsioonid, kes juba nendest väärtustest juhinduvad. Ta annab aru ka erastamistest Ladina-Ameerikas, mis on toonud kaasa olulisi sotsiaalseid probleeme.
Ühise hüve majandus kritiseerib tõsiasja, et praegune majandussüsteem on vastuolus demokraatliku ühiskonna põhiväärtustega ja seab rahalise kasumi sageli kõrgemale kui üldsuse heaolu. Selline vale prioriteetide seadmine põhjustab märkimisväärset keskkonnareostust ja psühholoogilist stressi, mille kulud kannab lõpuks ühiskond. Selle taustal on ühise hüve majanduse eesmärk luua stiimuleid eetiliseks majandustegevuseks ning see ei kujuta endast terviklikku mudelit, vaid pigem kontseptsiooni, mis peaks pidevalt arenema. See hõlmab ka vahetust teiste jätkusuutlike majanduslähenemistega, näiteks sõõrikumajandusega.
Poliitiline toetus ja rahva heaolu tasakaal
Hoffmann kutsub üles võtma selgesõnalisi poliitilisi meetmeid ühisele hüvele orienteeritud ettevõtete edendamiseks, sealhulgas maksusoodustusi ja sooduslaenud, et ühise hüve majanduse põhimõtted tegelikkuses kinnistada. Lähenemisviisi kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et ühise hüve tasakaal põhineb vabatahtlikkusel ja majandussüsteemis on vaja põhjalikke muudatusi. Saksamaal on seda kontseptsiooni juba rakendatud paljudes omavalitsustes, millest mõned on tunnustatud kui sertifitseeritud kogukondi üldise hüvangu nimel.
Lisaks on Saksamaal praegu kaheksa sellist kogukonda, sealhulgas Kirchanschöring, mis on aktiivselt pühendunud ühisele heaolule. Need algatused ulatuvad linnakodanike busside kasutuselevõtust kuni investeeringuteni rohealadesse. Sellegipoolest on omandiõiguste ja ettevõtlusvabaduse ning ühise hüve majanduse eesmärkide ühitamise väljakutse endiselt vastuoluline teema. Austria Kaubanduskoda on väljendanud selles kontekstis muret ja hoiatab liigsete bürokraatlike pingutuste eest.
Kokkuvõttes nõuavad Hoffmann ja ühise hüve majanduse pooldajad majanduse ümbermõtestamist, mis on suunatud pikaajalistele ja integreerivatele lahendustele, et jätta tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Ajalookriitilised hääled, nagu Martin Luther, rõhutavad, et hoiatused kapitalismi ohtude eest ei ole uus nähtus. Hoffmann kutsub teolooge ja ühiskonda tervikuna üles aktiivselt majandusküsimustes kaasa lööma ja elu teenivaid mudeleid propageerima.