Tüüring: kõrged laenud pärast koroonat – kontrollikoda hoiatab riskide eest!

Tüüring: kõrged laenud pärast koroonat – kontrollikoda hoiatab riskide eest!

Tüüringis valitseb rahaline murrang. Esimest korda pärast koroonapandeemiat võtab Vabariik oma eelarve rahastamiseks suuri laene. Riigieelarve maht on ligi 14 miljardit eurot. Samas hoiatab kontrollikoja president Kirsten Butzke nende kasvavate võlgadega kaasnevate riskide eest. Selges pöördumises kutsub ta üles looma varajase hoiatamise süsteemi, et jälgida eelarve olukorda. Butzke kirjeldab omavalitsustele kavandatavat investeerimisprogrammi, mis hõlmab 2029. aastaks 1 miljard eurot ja mida rahastatakse arengupanga laenudest, kui varjatud riigivõlga.

Eriti murettekitav on Tüüringi demograafiline areng: rahvaarv ja seega ka töötavate inimeste arv väheneb. See toob paratamatult kaasa väiksema sissetuleku. Vaatamata rahalistele väljakutsetele ei ole Tüüring viimastel aastatel uusi laene võtnud, välja arvatud koroonapandeemia ajal, ning on tasunud osa olemasolevatest võlgadest. Riigi võlgade tagasimaksed on aga juba alates 2025. aastast peatatud, mis võib finantsolukorda veelgi halvendada.

Prognoosid ja finantsplaneerimine

Järgmisel aastal planeerib Tüüringi laene ligikaudu 600 miljonit eurot, millele järgneb ligikaudu 500 miljonit eurot 2027. aastal. Kokku on 2026/27 topelteelarvesse planeeritud ligikaudu 1,1 miljardit eurot laenu. Butzke rõhutab, et võlg ei ole tasuta ning intressi- ja põhiosamaksed piiravad tugevalt riigi finantspaindlikkust. Prognooside kohaselt tuleb Tüüringil tänavu tasuda ligikaudu 250 miljonit eurot intresse.

Lisaks peaks stabiilsusaruanne andma põhjendatud prognoosid Vabariigi kulutuste ja võlgade kohta. Aruannet võiks teaduslikult toetada, sarnaselt Schleswig-Holsteini mudelile, millele Butzke osutab. Föderaalvalitsus valmistab juba ette jätkusuutlikkuse aruannet, mis võiks olla eeskujuks. Usaldusväärse finantsjuhtimise vajadus muutub üha selgemaks, eriti ajal, mil finantspaindlikkus väheneb.

Solidaarsuspakt II ja Tüüringi rahaline toetus

Tüüringi finantspoliitika oluliseks aspektiks on endiselt solidaarsuspakt II, mis on kehtinud aastatel 2005–2019. See pakt tagab uutele liidumaadele, sealhulgas Tüüringile, föderaalvalitsuse rahaeraldised. Kokku saavad uued osariigid 156,7 miljardit eurot, kusjuures Tüüringi saab Basket I-lt 14,31% aastas jaotatavatest summadest, mis vastab ligikaudu 15,07 miljardile eurole.

2019. aastaks oli Tüüringil raha kasutada ligikaudu 300 miljonit eurot. Siiski on II solidaarsuspakti eraldised kahanevad ja mõjutavad otseselt vabariigi tulevasi rahalisi vahendeid. See illustreerib väljakutseid, millega Tüüringi finantspoliitika silmitsi seisab – nii praegu kui ka tulevikus.