Trumpi nõunik hoiatab: kas dollari nõrkuse tõttu on finantskriisi oht?

Trumpi nõunik hoiatab: kas dollari nõrkuse tõttu on finantskriisi oht?

Valge Maja peamajandusnõunik Stephen Miran kommenteeris hiljutises intervjuus oma vastuolulisi plaane USA dollari nõrgenemiseks. Miran kavatseb kehtestada tasud USA riigivõlakirjadele, lootes kahtlaselt dollarit devalveerida. Sellel meetmel võivad aga olla kaugeleulatuvad tagajärjed, sealhulgas võimalik finantskriis, mis võib oluliselt ohustada usaldust dollari vastu. Mirani sõnul nähakse Ameerika tööstuse allakäigu põhjuseks tugevat dollarit. Ajalooliselt kasvas USA võlg välisinvestoritele, samas kui kaubandusbilanss oli 1960. aastatel positiivne.

Miran tugineb oma argumendis Belgia majandusteadlase Robert Triffini töödele, kes ennustas rahvusvahelise rahasüsteemi lõppu 1960. aastal. Bretton Woodsi süsteem 1944 sidus dollari kullaga, enne kui president Nixon 1971. aastal selle kehtetuks tunnistas ja valuutade sidumine dollariga lõppes siiski 1973. aasta Triffini ideede tõlgendamisel. kaubavahetuse puudujääk ja USA valitsuse lühiajaline pakkumine võlakirjad välisriikide keskpankadele, mida kritiseerivad eksperdid, sealhulgas Zürichi ülikooli majandusajaloo professor Tobias Straumann.

Mõju USA majandusele

Nõrgal USA dollaril on nii eeliseid kui ka puudusi. Kuigi see suurendab USA ekspordi konkurentsivõimet ja meelitab ligi välisturiste, võib see suurendada ka inflatsiooni USA-s. USA dollar on alates 2011. aastast nominaalväärtuses tõusnud üle 40% ja seda peetakse ülehinnatuks. Vastavalt aruandele Bretton Woods Dollar kaotas 2025. aasta jaanuari keskpaigast mai alguseni peamiste valuutade suhtes peaaegu 10%.

Tihedad kaubandussuhted eelkõige Kanada ja Mehhikoga muudavad need riigid dollarisuundumuste suhtes tundlikuks. Tugev dollar muudab USA ekspordi välisostjate jaoks kallimaks, samas kui imporditud kaubad muutuvad odavamaks – see toob kasu USA tarbijatele, kuid vähendab ekspordinõudlust. Selle suundumuse ümberpööramiseks on Trumpi administratsioonil kaks eesmärki: USA dollari säilitamine ülemaailmse reservvaluutana ja dollari nõrgenemine USA ekspordi edendamiseks.

Kaubandusläbirääkimised ja valuutastrateegiad

Valuutateema on muutumas üha enam käimasolevate kaubandusläbirääkimiste osaks, eriti riikidega, kes peavad oma valuutat alahinnatuks. USA rahandusministeeriumi viimases valuutajärelevalve aruandes tuvastati seitse riiki, mis on sihikule võetud: Hiina, Jaapan, Korea, Singapur, Taiwan, Vietnam ja Saksamaa.

Lisaks kaalub Trumpi administratsioon selliseid strateegiaid nagu Mar-a-Lago kokkulepe, mis hõlmaks USA riigivõlakirjade vahetamist välismaiste keskpankade pikemaajaliste madalama tootlusega võlakirjade vastu. Kui see plaan ellu viiakse, võib see mitte ainult dramaatiliselt mõjutada turutingimusi, vaid ka proovile panna USA dollari suhtes vajaliku pikaajalise usalduse.

Nende arengute tagajärjed on endiselt ebaselged, kuid poliitilised ja majanduslikud mõõtmed viitavad juba sellele, et Valge Maja otsustel on lainetusefektid, mis ulatuvad kaugemale riigipiiridest.

Stephen Mirani plaanide ja nende võimaliku mõju kohta dollarile ja USA majandusele lisateabe saamiseks lugege kajastust NZZ.